Venemaa lubas toetada Armeeniat lahingute korral Armeenia piirides (2)

Copy
Mägi-Karabahhi konfliktist tingitud metsapõleng.
Mägi-Karabahhi konfliktist tingitud metsapõleng. Foto: Stanislav Krasilnikov/Stanislav Krasilnikov/TASS

Venemaa teatas laupäeval, et toetab Jerevani relvakonfliktis Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi üle, kui lahingud jõuavad Armeenia territooriumini. 

«Venemaa toetab Jerevani nagu vaja, kui kokkupõrked leiavad aset vahetult Armeenia territooriumil,» teatas Vene välisministeerium. Varem laupäeval palus Armeenia peaminister Nikol Pašinjan Vene presidendilt Vladimir Putinilt konsultatsioonide pidamist julgeolekuabi üle. 

Reedel ei jõudnud Armeenia ja Aserbaidžaani pooled Genfis relvarahuleppeni ja võitlus jätkus ka ööl vastu laupäeva. Armeenia ja Aserbaidžaani vahel taaspuhkesid ägedad lahingud armeenlastega asustatud separatistliku Mägi-Karabahhi üle 27. septembril. 

Uutes lahingutes on hukkunud vähemalt üle tuhande inimese ja rahvusvahelised jõupingutused rahu saavutada pole vilja kandnud. 

Venemaal on Armeenia suuruselt teises linnas Gjumris sõjaväebaas, samuti julgeolekulepe Jerevaniga. Venemaa on varem öelnud, et kaitsepakt ei laiene Mägi-Karabahhile. Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova lausus telepöördumises, et valitsus arutab konkreetseid toetusformaate Armeeniale. Samuti kutsus ministeerium vaenupooli kehtestama viivitamatult relvarahu, leevendama pingeid ja alustama sisulisi kõnelusi. 

Pašinjan ütles kirjas Putinile, et vaenutegevus läheneb Armeenia piiridele ning et Aserbaidžaani liitlane Türgi toetab Bakuud. Ta palus Moskvalt abi, tuues esile kahe riigi tihedad sidemed ja 1997. aasta sõpruse, koostöö ja vastastikuse toetamise leppe. 

Endine USA saadik ja OSCE MInski rühma kaasesimees Carey Cavanaugh leidis, et sõjalise konflikti laienemine ei ole Moskva huvides ning Putin mõistab seda. «Võimatu on riski hinnata, kuid Venemaa või Türgi relvajõudude sekkumine tähendaks konflikti olulist eskaleerumist,» ütles praegu Kentucky ülikooli rahvusvaheliste suhete professorina töötav Cavanaugh AFP-le. 

Laupäeval süüdistasid sõdivad pooled taas teineteist kokkuleppe rikkumises. Päev varem olid kummagi riigi välisministrid OSCE Minski grupi kaasesimeestega saavutanud Genfis kokkuleppe, et vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ei rünnata tsiviilelanikkonda ega mittesõjalisi objekte.

Karabahhi õigusvahemees Artak Beglarjan teatas 59-aastase külaelaniku tapmisest Martuni piirkonnas. Beglarjan lisas, et Aserbaidžaan on rünnanud Mägi-Karabahhi suuremaid linnu Stepanakerti ja Šušit. Karabahhi kaitseministeeriumi järgi on Šušis haavatuid. 

Bakuu eitas Stepanakerti pommitamist ja süüdistas hoopis Armeeniat 30 asula sihikule võtmises Tartari piirkonnas.

Senini on konfliktis mõlema poole ametlikel andmetel hukkunud kokku üle 1200 inimese. Ohvrite tegelikku arvu peetakse oluliselt suuremaks. Suurbritannia teatas laupäeval algatusest saata konflikti ohvritele miljoni naela eest toitu ja ravimeid. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles