Moldova presidendivalimised lähevad teise vooru
Moldova Moskva-meelne riigipea Igor Dodon jäi pühapäevastel presidendivalimistel oma kauaaegsele läänemeelsele võistlejale Maia Sandule alla, kuid neil tuleb järgmisel kuul teises voorus veel kord vastamisi minna.
Kui loetud oli 99,8 protsendi valimisjaoskondade hääled (2138 jaoskonda 2143-st), oli Sandu kogunud 36,03 ja Dodon 32,7 protsendi hääletanute toetuse.
Pärast 95 protsendi häälte kokkulugemist oli tulemus veel vastupidine ja juhtis Dodon. Muutuse tõi 139 välismaal avatud valimisjaoskonna tulemuste laekumine. Seal võidutses täielikult Sandu, kuna Dodon jäi alla isegi Meie Erakonna esimehele Renato Usatîile. Sandu võidutses ka neljas pealinna Chișinău viiest ringkonnast.
Usatîi jäi üldarvestuses 16,98 protsendiga kolmandale kohale, talle järgnevad Violeta Ivanov (erakond ȘOR) 6,5 protsendiga, Väärikuse ja Tõe Platvormi juht Andrei Năstase 3,26, Octavian Țîcu Rahvusliku Ühtsuse Erakonnast 2,01, liberaaldemokraat Tudor Deliu 1,37 ning nelja Rumeeniaga ühinemist pooldava erakonna valimisliidu Unirea kandidaat Dorin Chirtoacă 1,2 protsendiga.
Valimas käis 1,347 miljonit inimest ehk 43 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste toimunuks lugemiseks oli vajalik kolmandiku valijate osalemine.
Dodoni sõnul on Moldova sisepingetest väsinud. Ta kutsus elanikke hääletama «rahu, stabiilsuse ja arengu» poolt.
Dodon tuli võimule 2016. aastal, edestades Sandut, kes soovib Moldova ühinemist EL-iga.
Paremtsentristliku opositsiooni kandidaat Sandu oli Moldova peaminister 2019. aasta juunist novembrini. Ta on lubanud suunata riiki EL-iga suurema lõimumise suunas ja luua rohkem töökohti, et peatada tööjõu massilist lahkumist.
Vaeses 3,5 miljoni elanikuga riigis valitsevad sügavad poliitilised lõhed Euroopa Liidu ja Venemaa toetajate vahel. Väikeriigi valimisi jälgib valvsalt Moskva, mis soovib hoida lõhestunud riiki oma mõjuväljas.
Vene president Vladimir Putin loodab, et Moldova valijad toetavad Dodoni, viidates asjaolule, et Moldova koroonaviirusest räsitud majandus on tihedalt Venemaaga seotud.
Mõttekoja WatchDog Moldova analüütik Valeriu Pașa peab valimisi referendumiks Dodoni ametiaja kohta. Tema sõnul soovib Venemaa vägagi näha praeguse lojaalse režiimi püsimist. Dodon tahab ka muuta vene keele õpetamise koolides kohustuslikuks.
Moldova kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1940.-1991. aastani. Moldovast lahkulöönud Transnistrias, millel puudub rahvusvaheline tunnustus, baseerub umbes 1500 Vene sõdurit.
Venemaa süüdistas eelmisel nädalal USA-d Moldovas revolutsiooni ettevalmistamises. Vene välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin väitis harvaesinevas avalikus pöördumises, et Washington õhutab Moldova opositsiooni pärast valimisi tänavaile tulema, et nõuda nende õigustühiseks kuulutamist ja kordusvalimiste korraldamist.
Valimiste teine voor peetakse 15. novembril.