USA VALIMISED ⟩ USA tudengid ootavad ajalooliste murede lahendamist
3. november 2020, 19:47
USA noored on mures endi tuleviku pärast ning loodavad ajalooliste probleemide lahendamist, mille aluseks saab olla vaid ühiskond tervikuna. Postimees küsitles tudengeid Columbia ja Oxfordi ülikoolidest.
Isaac Miller (29, New Mexico):
«Need valimised lõppevad kas hävingu või stagnatsiooniga. Bideni presidendiaeg ei muudaks Ameerika aastatepikkuseid probleeme. Suure tõenäosusega jätkub rassiline ebaõiglus ja konfliktid, samuti suureneb sissetulekute ebavõrdsus, keskkonna halvenemine ja ebaõnnestunud haridussüsteem.
2016. aastal pakuti ameeriklastele valikut järjepidevuse, mida esindas Clinton, ja dramaatilise muutuse vahel, mida lubas Trump. Mäletan, et kohtusin mitme inimesega, kes lootsid, et Trump «lammutab kogu süsteemi maha». Olime endiselt toibumas suurest majanduslangusest ja võitlesime ebapopulaarsetes sõdades Lähis-Idas. President Obama polnud toonud muutust, mida paljud lootsid. 2016. aastal valisid ameeriklased Trumpi kaose pigem Clintoni samalaadse poliitika üle.
Võimalik, et 2020. aastal võivad ameeriklased olla kaosest tüdinenud. Oleme nüüd taas majanduslanguses ja võitleme endiselt välismaistes sõdades. Trumpi programmilisi eesmärke on pidurdanud tema pidevad skandaalid. Oh, ja toimub globaalne pandeemia – millele USA on Trumpi juhtimisel kohutavalt reageerinud. Biden tähistab tagasipöördumist 2016. aasta eelsesse olustikku. 2020. aastal võib see kõlada päris hästi.
Kuid see, kuidas asjad olid enne 2016. aastat, ei olnud piisavalt hea ega ei hakka ka praegu olema piisavalt hea. Trumpi eesistumine pole ühtegi probleemi lahendanud ja on tegelikult palju uusi probleeme tekitanud. Isegi kui Biden valitakse, jäävad paljud meie probleemid lahendamata. Rassiline ebaõiglus, sissetulekute ebavõrdsus ja keskkonna halvenemine eelnesid Trumpile ja Obamale ning kõigile teistele meie 43 presidendile: need probleemid on olnud meiega kogu meie ajaloo vältel. Ameeriklased peavad ise nende probleemide lahendamise enda peale võtma, osaledes kohalikus poliitikas, üles ehitades alternatiivseid liikumisi ja institutsioone ning nõudes jõuliselt Bideni administratsioonilt vastutust ja muutusi. Kui me ei hakka märkimisväärseid edusamme tegema, oleme 2024. aastal tagasi seal, kus olime 2016. aastal. Ja võime lõpetada uue Trumpiga.»
Isabelle Mary (26, Connecticut):
«Varsti advokaadina tegutsevana tunnen kõige rohkem muret vabariiklaste partei räige kohtusüsteemi ärakasutamise. On selge, et Trumpi võit vabadel ja õiglastel valimistel on väga ebatõenäoline, seega teeb erakond kõik endast oleneva, et otsus inimeste käest võtta, külvata segadust ja usaldamatust. Kui valimised vaidlustatakse, kardan, et kogu viha ja lahkarvamused, mida oleme viimase nelja aasta jooksul mitu korda üle keetnud, puhkevad jäädavalt. Ma muretsen õigusriigile tekitatud korvamatu kahju üle, milles on osalenud justiitsminister William Barr jt.
Hääletamine on lootustandev tegevus ning mul on hea meel valimisaktiivsuse üle. Kuid kui neid valimisi rikutakse, siis kardan, et järgneb kas inimeste väsimus ja apaatia või jätkuv üleriigiline vastasseis, mis kasvaks paremäärmuslaste juhtimisel vägivaldseks. Hääletan Bideni poolt, kuigi ta ei olnud minu esimene ega isegi mitte teine valik, sest tema valituks osutumisel näen väiksemat kaost. Trump ei ole meile midagi juurde andnud ning ameeriklastel on vaja kindlustunnet ja usku, eriti sellistel rasketel aegadel.»
Julia Ellings (25, Washington State):
«Kuigi ma loodan Bideni võitu, ei ole see imerohi meie riiki kimbutavate probleemide jaoks. Ma ei ole veendunud, et Biden vähendab sissetulekute ebavõrdsust ja reguleerib ettevõtteid, mis kasutavad ära meie töötajaid ja keskkonda. Trumpi järgsest «normaalsuse taastamisest» ei piisa vähemuste aitamiseks, keda on kahjustanud sajanditepikkune rassistlik poliitika, sealhulgas nii Bideni kui ka Harrise poolt varem toetatud poliitika (näiteks 1994. aasta kuritegevuse seaduse eelnõu ja rahutagamise menetlus).
Lisaks näitas Covid-19 valitsuse suutmatust osutada põhilisi tervishoiuteenuseid, mis oleks võinud ära hoida tuhandeid surmajuhtumeid. Vajame suuri struktuurimuudatusi, mida Biden ja Harris näivad olevat soovimatud ellu viima. Loodan siiski, et minu põlvkond töötab nende probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks.»
Jane Poss (22, South Dakota):
«Ma üritan valimiste peale mitte mõelda, sest see teeb mind närviliseks. Olen sõpradele korduvalt naljatanud, et ma nutan nagunii, ükskõik, mis tulemused on. USAst väljaspool mõistetakse hästi, et need valimised mõjutavad kümneid riike.
Ma ei suuda mõelda, mis juhtub, kui Trump veel neli aastat riiki valitseb. Keskkond on saanud suure löögi ning konservatiivsed kohtunikud kahjustavad süsteemi, mida peaks pärast aastaid taastama. Biden ei ole kindlasti mu esimene valik, kuid vähemalt ei ole ta Trump. Olen pärit maakohast, kus suures laastus elavad kristlikud konservatiivid ning minu ümber on rohkelt Trumpi toetajaid. Kohati saan ma aru, miks nad enne 2016. aastat tundsid nagu nende häält ei võetud kuulda. Poliitikud keskendusid tollal linnadele ning ida-ja läänerannikule. Küll aga ei mõista ma seda, miks töölisklass endiselt Trumpi toetab, nähes, et nelja aastaga ei ole midagi paremuse poole muutunud. Kuna eelmisel korral ennustused ei pidanud paika, siis ei julge ma praegugi öelda, kes võidab. Olen seetõttu teadmatuses ja mures.»