USAs käib pingeline lahing häälte lugemise ümber

Maricopa maakonna valimistöötajaid pidi Donald Trumpi toetajate eest kaitsmiseks jaoskondadest sisse-välja juhatama politseieskordiga. Foto: Matt York/AP/Scanpix

Olukorra USA presidendivalimistel võtab kokku eilne BBC tõuketeavitus: «Me ei tea endiselt, kes on järgmine USA president.» Tegelikult ei pruugi me seda täie kindlusega teada ka siis, kui ühel kandidaadil on koos võiduks vajalikud 270 häält.

Meediaväljaanded ei ole üksmeelel isegi selles, kui palju valijameeste hääli kummalgi kandidaadil on. Mõni väljaanne annab Joe Bidenile 264, teised jällegi 253 häält. Nii võib tekkida kummaline olukord, kus Bideni võidu korral Nevadas ei ole kindel, kas kuulutada ta valimiste võitjaks.

See tuleneb asjaolust, et kui AP ja Fox kolmapäeval oma prognoosidele tuginedes Arizonas Bideni edu kuulutasid, oli 80 protsendi häälte lugemisel osariigis demokraadi edu Donald Trumpi ees viis protsenti. Eilseks oli see kahanenud juba poole võrra.

Samuti on olukord täiesti lahtine Georgias, kus postisedelite lugemisel on vahe järjepidevalt vähenenud. Eile õhtuks juhtis Trump seal vaid 18 000 häälega ja lugeda oli vähem kui 60 000 sedelit. Nevadas oli vahe Bideni kasuks 0,6 protsenti, Põhja-Carolinas oli ees Trump 1,4 protsendiga.

Lõpuni pakub pinget Pennsylvania, kus Biden võib teha uskumatu lõpuspurdi ja võita Trumpi järele jäänud üheksa protsendi häälte lugemisel. Ööpäevaga oli Trumpi edu vähenenud osariigis kuuelt protsendilt 2,1-le ja lugeda oli jäänud peamiselt demokraatlikest suurlinnadest Philadelphiast ja Pittsburghist tulnud eelhääletuse sedelid.