Bidenit ootab välispoliitikas ees tõsine suhete silumine

Toona USA asepresident olnud Joe Biden ja Hiina president Xi Jinping 2012. aastal Californias kingituseks saadud särkidega, millel olev kiri kõneleb riikidevaheliste heade suhete ehitamisest. Foto: Damian Dovarganes / AP / Scanpix

Presidendiks saades pärib Joe Biden Donald Trumpilt ka nelja aastaga esile kerkinud väljakutsed USA välispoliitikas: muuhulgas tuleb tal rinda pista madalpunkti jõudnud läbisaamisega Hiinaga ning suhete jahenemisega Euroopaga, aga ka Iraani ja Põhja-Korea tuumavõimekuse suurenemisega.

Bidenit hästi tundvad välispoliitikaeksperdid peavad samas tulevast presidenti igati sobivaks probleemilahendajaks rahvusvahelisel areenil arvestades Bideni varasemat tegevust senati välispoliitika komisjoni juhina ning Barack Obama administratsioonis.

«President Trump on latti langetanud sedavõrd, et Bidenil pole vaja palju teha, et nägemust muuta,» lausus The New York Timesile Obama-aegne Valge Maja nõunik ja mõttekoja International Crisis Group tegevjuht Robert Malley. «Kui öelda mõnda asja, mida Trump pole öelnud – kerida linti tagasi multilateraalsuse, kliimamuutuste, inimõiguste küsimustes –, siis kostub see väga valjult ja märkimisväärselt.»

Ajaleht The New York Times reastas ka suurimad väljakutsed, mis Bidenit ees ootavad.

Hiina

Paljude ekspertide sõnul pole miski nii pakiline, kui pöörde toomine suhetesse Pekingiga.

Trumpi kriitikute sõnul on vaidlused kaubanduse, Lõuna-Hiina mere, Hongkongi, Taiwani ja tehnoloogia üle viimase nelja aastaga laienenud ning presidendi sõnavõtud, et Hiina nakatas maailma koroonaviirusega, on asja vaid hullemaks teinud.

Samas ka Biden on kampaania käigus olnud terav Hiina ja selle autoritaarse liidri Xi Jinpingi aadressil. Obama administratsiooni ajal said Biden ja Xi seejuures väidetavalt läbi sõbralikult.