Kosovo ekspresident Thaçi ei võtnud kohtus sõjakuritegusid omaks

Kosovo ekspresident Hashim Thaçi. Foto: EPA / Scanpix

Kosovo ekspresident Hashim Thaçi astus esmaspäeval esimest korda Haagi sõjakuritegude kohtu ette, kus teda süüdistatakse 1990. aastate Kosovo-Serbia konfliktiga seotud kuritegudes, ja ei tunnistanud oma süüd.

52-aastane endine sissikomandör astus eelmisel nädalal presidendi kohalt tagasi ja sõitis Hollandisse, kus ta pandi Kosovo erikohtu (KSC) kinnipidamiskeskusesse.

«Süüdistus on täiesti alusetu ja ma ei tunnista end süüdi üheski süüdistuspunktis,» ütles Thaçi kohtule pärast süüdistuste ettelugemist.

Thaçi oli iseseisvussõjas Serbia vastu etniliste albaanlaste sissiarmee Kosovo Vabastusarmee (KLA) üks juhte. Sõjas hukkus enam kui 13 000 inimest, kellest suurema osa moodustasid albaanlased. Konflikt lõppes NATO õhukampaaniaga, mis sundis Serbia taganema.

Thaçit ja veel kolme süüdistatakse sõjaroimades ja inimsusevastases kuritegudes, sealhulgas mõrv, piinamine, ebaseaduslik kinnipidamine, kadumised ja tagakiusamine, mida pandi toime aastatel 1998-99.

Süüdistuse järgi panid nad toime «ulatuslikke või süsteemseid rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu», nende seas inimeste vastu, keda kahtlustati Serbia vägede abistamises või keeldumises KLA-ga koostööd teha.

Thaçi on varemgi oma süütust vandnud ja väitnud, et rahvusvaheline õigussüsteem üritab ajalugu ümber kirjutada. Neljapäeval ütles ta, et lahkub presidendi kohalt «ameti terviklikkuse kaitsmiseks».

Thaçi, kelle sõjanimi oli Madu, on lubanud tribunaliga koostööd teha.

Oma süüd ei tunnistanud ka KLA endine pressiesindaja Jakup Krasniqi.

«See pole õige, et ma siin olen. Mulle on tehtud ülekohut,» ütles 69-aastane Krasniqi, kelle EL-i julgeolekujõud kolmapäeval Prištinas vahistasid.

«Ma ei ole kunagi oma elus inimesi nõnda kohelnud. See oli sõda ja me võitlesime serblaste vastu, kes viisid Kosovos läbi genotsiidi,» lausus ta ja lisas, et KLA oli «ühine vabastamisüritus» USA, NATO ja ÜRO-ga.

Kohtu all on veel ka Thaçi lähedane liitlane Kadri Veseli ja üks KLA juhtfiguure Rexhep Selimi.

Thaçi pani sõja järel relva maha ja astus poliitikasse, mistõttu kutsus USA toonane asepresident Joe Biden teda kord «Kosovo George Washingtoniks».

KLA sissiliidreid süüdistatakse aga kättemaksurünnakutes serblaste, romade ja albaanlastest rivaalide vastu.

KSC moodustati 2015. aastal pärast Euroopa Nõukogu raportit, kus öeldi, et Thaçi ja teised on väidetavalt olnud seotud sõjaroimadega.

Konflikti järel mõisteti teistel rahvusvahelistel tribunalidel sõjakuritegudes süüdi kõrgeid Serbia sõjaväe- ja politseiametnikke.