Peruu kongress otsustas esmaspäevasel hääletusel tagandada president Martin Vizcarra, kes väidetavalt oli 2014. aastal kubernerina arendajatelt altkäemaksu võtnud.
Peruu kongress tagandas presidendi
Tagandamisprotsess kongressis kestis kaheksa tundi. Vizcarra tagandamise poolt hääletas 105 ja vastu 19 seadusandjat, neli saadikut jäi erapooletuks.
Põhiseaduse kohaselt võtab presidendi ülesanded kuni praeguse ametiaja lõpuni 2021. aasta juulis üle kongressi juht Manuel Merino.
Vizcarra ametiaeg lõppes sarnaselt oma eelkäija, endise Wall Streeti pankuri Pedro Pablo Kuczynskiga, kes sunniti sunniti tagandamisähvardusel võimust loobuma 2018. aastal, süüdistatuna samuti korruptsioonis.
«Peruu on institutsionaalselt nõrgenenud. Merino saab olema nõrk president, selline on stsenaarium üldvalimiste kontekstis ja pandeemia foonil,» lausus poliitikaanalüütik Augusto Alvarez Rodrich.
Peruu üld- ja presidendivalimised leiavad aset aprillis 2021.
59-aastane Merino vannutatakse ametisse teisipäeval. Temast saab kolmas president pärast 2016. aastat.
Institutsionaalne haprus on seda Lõuna-Ameerika riiki iseloomustanud alates iseseivumisest Hispaaniast 1821. aastal.
Merino pärib Vizcarra ameti põhjusel, et asepresident Mercedes Araoz astus teise poliitilise kriisiga tagasi möödunud aastal.
Tagandamisprotsessi algul esinenud 57-aastane president sarjas oma kriitikuid, eitades kategooriliselt igasugust pistisevõtmist.