Tellijale
USA valimiste lõpplahendus venib kohtuvaidluste tõttu (6)
/nginx/o/2018/08/07/11162590t1h5398.jpg)
11. november 2020, 00:01
/nginx/o/2020/11/10/13468081t1hcd69.jpg)
Ühendriikide valimised teeb ebatavaliseks keskse valimiskomisjoni puudumine. Kõigis osariikides on eri seadused, millistel tingimustel saavad valijad oma hääle anda ning kuidas neid loetakse. Kui kandidaatide vahel on suur häälteerinevus, selgub võitja juba enne kõigi sedelite lugemist. Sellisel juhul kuulutavad avalikkusele võitja välja meediakanalid. Ametlikult kehtib siiski osariigi valimiskomisjoni lõplik tulemus.
Kõigest hoolimata on vähetõenäoline, et tänavu venib valimistulemuste lõplik väljakuulutamine veel viis nädalat nagu 2000. aastal (vt lisalugu). Protsessi pikendavad korduslugemised ja kohtuvaidlused. Ent kui 2000. aastal oli küsimus vaid Florida osariigis ja 537 hääles, siis tänavu on Joe Bidenil viies kaalukeeleosariigis tuhandete häältega edumaa.
Hoolimata president Donald Trumpi sõnavõttudest, polnud hetkekski arutluse all hääletussedelite lugemise peatamine. Keskse süsteemi puudumise tõttu pole presidendil mingit õigust osariikide valimiskomisjonidele öelda, et häälte lugemine tuleb lõpetada.
Trumpi meeskond on nõudnud häälte korduslugemist mitmes osariigis. Georgias ja Wisconsinis on see otsus ametlik, samuti võidakse hakata hääli üle lugema mõnes teises kaalukeeleosariigis.
Korduslugemised muudavad harva valimiste lõpptulemust. Kodanikuühenduse FairVote’i uuringu põhjal on antud korduslugemise põhjal võit teisele kandidaadile vaid kolmedel üldvalimistel 5778 hääletusest 2000. aastast saadik. «Osariigi korduslugemised ei muuda kunagi rohkem kui paarisaja hääle arvestamist,» ütles Michigani ülikooli poliitikateaduste professor Ken Kollman CNBC-le.