Armeenlased süütavad aseritele loovutatud aladel oma kodusid

Sõmitud rahulepingu alusel läheb ka pildil olev Charektari küla Mägi-Karabahhis Aserbaidžaanile. Külas praegu elavad armeenlased aga vaenlasele enda vara jätta ei soovi. Foto: FOTO: Alexander Nemenov/AFP/Scanpix

Mägi-Karabahhi armeenlased on asunud rahuleppe alusel Aserbaidžaani alla minevatel territooriumidel oma kodusid süütama. 

See puudutab ka ühte etniliste armeenlaste küla Kalbadžari, mis läheb Aserbaidžaani kontrolli alla pühapäeval. Armeenia ja Aserbaidžaani kokkuleppe üle vihased ja hirmul külaelanikud, umbes 600 inimest, on pannud oma elumajad põlema. Kalbadžari, armeenia keeles Karvatšari, küla on juriidiliselt Aserbaidžaani koosseisus, kuid on olnud etniliste armeenlaste kontrolli all alates 1994. aastast, kui lõppes sõda Mägi-Karabahhi üle. Sõja lõpus jäi Mägi-Karabahh ja seda ümbritsevad territooriumid armeenlaste kontrolli alla. 

Kuigi moslemitest aserid ja kristlastest armeenlased on nendes regioonides ajalooliselt koos elanud, siis relvakonflikti peatanud rahulepe vähendab kogukondade vahelisi pingeid tõenäoliselt vaid osaliselt, kirjutas Associated Press.

«Lõpuks, me laseme selle õhku või paneme põlema, et moslemitele mitte midagi jätta,» ütles üks külaelanikest. 

Ta pakkis kodust kaasa kõik, mida on võimalik minema transportida. Kuhu perekond suundub, pole veel teada.

Laupäeval põhjustasid Karabahhist Armeeniasse lahkuvad autod ja veokid kilomeetreid pika liiklusummiku. 

Aastal 1994 lõppenud sõja käigus pidid oma kodudest lahkuma sajad tuhanded aserid. Pole selge, millal mõned tsiviilelanikud võiksid Karvatšari taasasustada. 

Piirkondadesse saabuvad aserid peavad üles ehitama mahapõletatud ja tühjad hooned. Agdam, mis läheb Aserbaidžaani kontrolli alla järgmisel nädalal, oli kohati 40 000 elanikuga linn, kuid on praeguseks sisuliselt mahajäetud.