Saksa politsei tabas kolm Dresdeni suure muuseumiröövi kahtlusalust

Copy
Dresdeni loss, kust kunstivargad viisid 2019. aasta novembris minema hindamatuid aardeid.
Dresdeni loss, kust kunstivargad viisid 2019. aasta novembris minema hindamatuid aardeid. Foto: Imago/ScanPix

Saksa politsei vahistas täna kolm kahtlusalust seoses mulluse Dresdeni muuseumirööviga, mille käigus pandi pihta kümneid hindamatuid juveele.

Politsei teatel korraldati Berliinis 18 läbiotsimist, sealhulgas kümnes korteris, aga ka garaažides ja sõidukites.

«Tänaste meetmete keskmes on varastud kunstivarade ja võimalike asitõendite otsimine, nende seas ladustamisandmed, rõivad ja tööriistad,» ütlesid uurijad.

Kohalik meedia on maailmakuulsa Dresdeni Grünes Gewölbe muuseumi röövi kirjeldanud lähiajaloo suurima kunstivargusena.

Röövlid süütasid mullu 25. novembril muuseumi lähedal elektrisüsteemi ja põhjustasid lühise, mistõttu ei töötanud signalisatsioon ega tänavavalgustid.

Seejärel tungisid nad läbi akna Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August Tugeva varakambrisse, kust viidi minema hindamatuid 18. sajandi väärisesemeid.

Varaste saagiks langenud varanduse hulgas on üheksa suure ja 770 väiksema teemandiga kaunistatud mõõk ja õlak, mida kaunistab kuulus 49-karaadine teemant Dresdeni Valge. Varastati ka mitmesuguseid teisi teemant- ja briljantehteid.

Politsei on kahtlusaluste vahistamiseni viiva info eest välja pannud kuni poole miljoni eurose pearaha.

Politseioperatsioonis osales 1600 korrakaitsjat, seejuures kutsuti appi lisajõude mujalt riigist.

Politsei ei avaldanud kahtlusaluste identiteeti, kuid märkis, et nad on Saksa kodanikud.

Kõiki kolme süüdistatakse raskes jõugutegevusega seotud röövis ja kahe süütamises, teatas Dresdeni prokuratuur.

Grünes Gewölbe asutas 1723. aastal Saksimaa kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev. Sealsete varanduste seas on näiteks ka 63,8-sentimeetrine smaragdide ja 547,71-karaadise safiiriga ehitud mauri kuju. Safiiri kinkis August Tugevale Venemaa tsaar Peeter I 1698. aastal.

Saksamaad on viimastel aastatel tabanud mitu märkimisväärset röövi, mille sihtmärgiks on olnud nii pangad kui muuseumid.

Veebruaris mõistis Berliini kohus kolm meest mitmeks aastaks vangi 100-kilose kuldmündi röövimise eest Berliini Bode muuseumist.

Politsei pole 2017. aasta märtsis varastatud Kanada mündile tänine jälile jõudnud.

Aastal 2007 vermitud kuldmünti «Suur Vahtraleht» peetakse maailma suuruselt teiseks kuldmündiks 2012. aastal vermitud tonnise Austraalia kängurumündi järel.

Novembris rööviti Saksa tolliametit, kust viidi minema 6,5 miljonit eurot sularaha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles