Põhja-Makedoonia peaminister taunis Skopje ELi püüdlusi tõkestavat Bulgaariat (2)

Copy
Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev.
Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev. Foto: www.imago-images.de/imago images/photothek / Scanpix

Bulgaaria blokaad Põhja-Makedoonia unistustele astuda Euroopa Liitu on vastuolus ühenduse väärtustega ja tekitanud kahe riigi vahel palju kibestumist, ütles peaminister Zoran Zaev reedel Skopjes AFP-le antud intervjuus.

46-aastase Zaevi sõnul koges ta «ebameeldivat üllatust», kui Bulgaaria kasutas sel nädala oma vetoõigust peatamaks Põhja-Makedoonia sammud ühinemisläbirääkimiste suunal.

Sofia tahab, et tema väike naaber tunnustaks oma keele, rahva ja ajaloo Bulgaaria juuri, enne kui annab nõusoleku Põhja-Makedoonia edasiliikumisele ühinemisprotsessis.

Zaev ütles, et Makedoonia identiteedi seadmine küsimärgi alla on «punane joon».

«See on enesemääramise teema,» sõnas ta. «Kogu probleem on absurdne.»

Kahe miljoni elanikuga Põhja-Makedoonia on kogenud takistusi ka varem. Riik sai 2006. aastal EL-i kandidaadiks, kuid Kreeka blokeeris tema edasiliikumist kuni eelmise aastani.

Ateena pani veto naaberriigi endise nime, Makedoonia pärast.

Zaev sõlmis 2018. aastal Kreekaga karmi leppe, lahendades tüli «Põhja-» lisamisega riigi nimele, et eristada seda Kreeka Makedoonia provintsist.

Seejärel tekkis Põhja-Makedoonia püüdlustele vastuseis mitmes EL-i liikmesriigis, teiste seas Prantsusmaal. Nüüd on aga Skopjel vastasseis Bulgaariaga.

«Me näitasime, kui palju me usume Euroopa väärtustesse,» ütles Zaev, viidates valulisele nimemuutuse kompromissile.

«Ja nüüd, kui Euroopa oleks pidanud näitama oma euroopalikke väärtusi - me ei ole veel seal.»

Bulgaaria oli samas esimene riik, mis tunnustas Põhja-Makedooniat, kui see 1991. aastal end Jugoslaaviast iseseisvaks kuulutas. See oli üks põhjuseid, miks Zaev nimetas Bulgaariat «meie suurimaks sõbraks».

Nüüd aga väidab Bulgaaria, et Makedoonia identiteet on kunstlik ning rahvas ja keel on ajalooliselt bulgaaria päritolu.

Zaevi sõnul usub ta siiski, et läbimurre on võimalik.

«Ma usun suuresti Euroopa väärtustesse, võibolla palju rohkem kui mõned isikud Euroopa Liidus,» ütles ta.

Tagasi üles