:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
Postimehe välispoliitikasaade «Välispanoraam» heitis sel korral pilgu Etioopia põhjaosas viimased kolm nädalat kestnud konfliktile, mis ähvardab kontrolli alt väljuda. Saates oli külas endine Euroopa Liidu diplomaat Aafrika Liidu juures Karin Kaup-Lapõnin. «Välispanoraami» saatejuht on Martin Kutti.
Etioopia peaminister Abiy Ahmed käivitas 4. novembril sõjalise rünnaku Tigray Rahvavabastusarmee vastu, süüdistades neid föderaalvägede ründamises Põhja-Etioopias ning katses destabiliseerida Addis Abeba valitsust. Eelmise nädala lõpus esitas peaminister Tigrayle ultimaatumi, millega nõuti 72 tunni jooksul allaandmist ja anti tsiviilisikutele viimane võimalus regiooni pealinnast Mek’elest lahkumiseks. Tigray Rahvavabastusrinde juht Debretson Gebremichael lükkas ultimaatumi tagasi, öeldes, et tema rahvas on valmis vajaduse korral surema.
«Täna ma juba julgen seda nimetada kodusõjaks,» ütles neli aastat Etioopias elanud Kaup-Lapõnin praegu toimuva kohta. Tema sõnul võib Etioopias toimuva lühidalt kokku võtta kui võimuvõitluse. Kuigi tigraid moodustavad vaid umbes kuus protsenti Etioopia rahvaarvust, on nad küllaltki mõjuvõimsad. Aastakümneid on Etioopia riiki valitsenud just tigraid, kuid paar aastat tagasi toimus muutus ja ainuvalitseva partei etteotsa sai 2018. aastal oromo päritolu Abiy Ahmed, kes Kaup-Lapõnini sõnul hakkas esmalt riiki avama.
/nginx/o/2020/11/24/13493355t1hacc5.jpg)
«Nüüd, kaks aastat hiljem sõdib ta omaenda rahva vastu Tigrays. Tegemist on võimuvõitlusega. Mitte selle võitlusega, kas Tigray saaks eralduda Etioopiast, mida neile mõnikord eesmärgiks pannakse. Minu hinnangul käib võitlus ikkagi Addis Abeba võimu pärast, et kes siis valitseb 110-miljonilise rahva pealinna, tohutult suuri sissetulevaid arenguabi summasid, päris tugevat sõjaväge,» ütles ta.
Samas ei alanud konflikt 4. novembril, mil käivitus sõjategevus. Kaup-Lapõnin tõi välja, et lisaks võimuvõitlusele suurendas pingeid see, kui keskvalitsus otsustas edasi lükata mais toimuma pidanud valimised.
Konflikti kohta avaldatud ÜRO raport hoiatab, et isegi kui Etioopia valitsusväed peaksid Tigray piirkonna väed alistama, ei tähendaks see konflikti lõppu. ÜRO raport põhineb aga eelkõige Sudaani pagenud etiooplastelt saadud andmetel, sest igasugune suhtlus Tigray ja ülejäänud maailma vahel on ära lõigatud ja ühtegi ajakirjanikku piirkonda ei lubata, ütles Kaup-Lapõnin.
/nginx/o/2020/11/24/13493365t1h7474.jpg)
Keskvalitsuse väed on lähenemas piirkonna pealinnale Mek’elele. «Kui nüüd keskvalitsus püüab Mek’ele linna ära võtta, siis nad loomulikult eeldavad, et see saab olema viimane punkt, mis murrab tigrailaste vastupanu,» ütles ta. Samas ei pruugi keskvalitsuse hinnang kokku langeda analüütikute seisukohtadega ja oodatakse sissisõja jätkumist. Kaup-Lapõnin tõi välja, et analüütikute sõnul on tigraid sõjaliselt võimekad ja neid aitab maastik, mis on väga mägine. Tigray mägedes käinud Kaup-Lapõnini sõnul on tegu väga raskesti läbitava piirkonnaga.
Pinged rahvaste vahel
Sarnaselt selle konfliktiga mängivad ka Etioopia igapäevaelus suurt rolli rohkem kui 80 eri rahvust, kes riigis elavad. Aga kui palju pingeid etniline kuuluvus tekitab ja kui palju neid erisusi iga päev näha on? «Valge inimene seda muidugi ei näe. Olles ise elanud Addis Abebas neli aastat, kus on eri rahvuste segu, on nägupidi välismaalasel väga raske eristada, kes on kes,» sõnas Kaup-Lapõnin. Samas tuleb välja, et vaen on ajalooline ja ühtse Etioopia rahva teke ei ole lihtne. «Rahvastevahelised pinged on täiesti olemas,» nentis ta.
Kui näiteks amharisid peetakse kõige mõjukamateks ja amhara keel on Etioopia ametlik riigikeel, siis nende kõrval elavad oromod on Aafrika suuruselt teine rahvas, aga nad ei ole valitsev rahvas ja näiteks koolides ei käi õpetus oromo keeles. See kõik tähendab, et vana vihavaen ja vanad probleemid kerkivad aeg-ajalt esile. Siinkohal peab keskvalitsus Kaup-Lapõnini sõnul eriti pingutama, et vihavaen ei tuleks esile, keegi kuskil iseseisvuda ei püüaks ja terrorirünnakuid ei toimuks.
/nginx/o/2020/11/24/13493360t1h1b80.jpg)
«2015. aastal kui me seal olime, hakkasid uuesti tekkima oromode väikesed mässukatsed ja rahvarahutused, mille keskvalitsus loomulikult väga julmalt maha surus. Mindi omaenda inimeste vastu, samamoodi nagu praegu Tigrays minnakse oma enda inimeste vastu,» sõnas ta.
Kaup-Lapõnin loodab väga, et konflikt ei levi Tigrayst teistesse Etioopia regioonidesse ega mujale Aafrika Sarve piirkonda, kuid potentsiaal on selleks olemas. «Etioopiat peetakse Aafrika Sarve stabiilsuse garandiks, ta on paljude lääneriikide tugev liitlane. Miks on see regionaalselt oluline, on see, et Etioopia kõrval asub Somaalia. Somaalia on Aafrika kõige nõrgem riik, läbikukkunud riik, mis on küll viimase viie aasta jooksul läinud uuesti positiivsele teele,» sõnas ta. Kuna Somaalias viibivad ka Etioopia väed, kujutab ohtu näiteks see, et kui Etioopia peaks oma sõjaväge Tigrays suuremal määral vajama ja seejärel väed Somaaliast välja toodaks.
Teine oht on see, et konflikt võib levida Sudaani suunal. Praegu on Sudaan vastu võtnud kümnete tuhandete kaupa Etioopia põgenikke ning usutakse, et sinna liikuvate põgenike arv suureneb veelgi.
Kuigi praegu ei pea Kaup-Lapõnin väga tõenäoliseks sõjalise konflikti levikut mujale Etioopias, kujutab ohtu vaen rahvuste vahel. «Mäletan omast kogemusest, kuidas meie enda lähedal olevad etiooplased, sel hetkel amharid, ütlesid pärast väikest tänavalahingut, et nüüd tulevad oromod neid tapma. See on nii veres neil ja keskvalitsus peab siseriiklikult konflikti haldamisega olema väga ettevaatlik,» leidis ta.
/nginx/o/2020/11/24/13493359t1h53a4.jpg)
Rahupreemiat väärt?
Maailm tunneb Etioopia peaministrit Abiy Ahmedi kui Nobeli rahupreemia laureaati, kuid tema viimase aja tegevus tekitab küsimusi selle kohta, kas ta on rahupreemiat väärt. Preemia anti peaministrile eelmisel aastal Etioopia ja Eritrea konflikti lõpetamise eest.
Kaup-Lapõnini sõnul ei ole olnud näha seda, et peaminister oleks suutnud riiki oma senise ametiaja jooksul stabiilsuse, õitsengu ja majanduskasvu suunas tüürida. Riiki on küll avatumaks muudetud ja vabastatud on ka süümevange, kuid viimased arengud on tekitanud küsimusi.
Tigray konflikti tõttu on püütud üles leida riigiametites töötavaid tigraisid, ÜRO-lt on palutud üles leida nende juures töötavad tigraid ja Aafrika Liidul paluti vabastada nende alluvuses töötav tigraist turvaosakonna juhataja. «Mulle tundub, et tegu on juba etnilise tagakiusamise kui mitte enamaga. Ajakirjanduses on kasutatud ka räigemaid sõnu, millega tegemist on. Kahjuks praegu peab ütlema, et Abiy Ahmed oma Nobeli rahupreemiat küll ära pole teeninud ja võiks selle tagasi anda,» ütles Kaup-Lapõnin.