Europarlament on meediavabaduse pärast mures

BNS
Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Erik Prozes

​Euroopa Parlament avaldab meediavabadust käsitleva resolutsioonis muret meediavabaduse olukorra pärast Euroopa Liidus ning mõistab hukka ajakirjanike ahistamise ja survestamise ning nende vastu suunatud vägivalla.

Eurooopa Parlament võttis vastu meediavabadust käsitleva resolutsiooni, mis juhib tähelepanu mõnede liikmesriikide valitsuste katsetele vaigistada kriitilist ja sõltumatut ajakirjandust ning õõnestada meediavabadust ja mitmekesisust, edastas Euroopa Parlamendi pressiteenistus. Resolutsiooni poolt hääletas 553 liiget, vastu oli 54 ja erapooletuks jäi 89.

Resolutsioon nimetab murettekitavaks ka avalik-õigusliku ringhäälingu olukorda mõnes liikmesriigis, kus neist on saanud valitsusmeelsed propagandakanalid

Parlament rõhutab, et meediavabadus, mitmekesisus ja sõltumatus ning ajakirjanike turvalisus on sõna- ja teabevabaduse alus, mis tagab EL-i ja selle liikmesriikide demokraatliku toimimise. Resolutsioon hoiatab, et meediavabadus on viimastel aastatel vähenenud ning COVID-19 pandeemia on olukorda veelgi halvendanud.

«Meedia peab kaitsma demokraatiat, kuid me näeme, et meedia võib selle ka tappa. Seepärast peab meedia ja ajakirjandus olema sõltumatu,» ütles raportöör Magdalena Adamowicz.

Resolutsioon rõhutab, et aina sagedamini üritatakse ajakirjanikke hirmutamisega vaigistada.

Resolutsioon juhib tähelepanu ka sellele, et meediaomandi koondumine väga väikese omanikeringi kätte seab ohtu pluralismi ning raskendab võitlust väärinfo levikuga. Parlament nõuab, et EL-i liikmesriigid võtaksid vastu meedia omandisuhteid reguleerivad reeglid, et vältida liigset koondumist ja tagada läbipaistvus. Parlament kritiseerib ka valitsuste sekkumist meediapluralismi, sealhulgas avaliku reklaami kaudu.

Parlament tahab, et Euroopa Komisjon hindaks õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes ka meedia omandisuhete läbipaistvust igas liikmesriigis ning valitsuse ja erasektori sekkumist ajakirjandusse.

Internetis leviva vihakõne ennetamiseks ja tõrjumiseks on Euroopa Parlamendi hinnangul vaja kindlamat õigusraamistikku. Samuti soovib parlament, et veebiplatvormid ja õiguskaitseasutused teeksid omavahel tihedamat koostööd, sest vabatahtlikud meetmed, mida veebiplatvormid on rakendanud võitlemiseks väärinfo, ebaseadusliku veebisisu ja välissekkumise vastu, on ebapiisavad. Samas ei tohi veebiplatvormidest saada eratsensuuriorganid.

Resolutsioon juhib tähelepanu ka laialdasele välissekkumisele, mis tugineb vastandamisele ja mille tagajärjel on sagenenud rassismi ja ksenofoobiaga seotud vaenu õhutamine ja diskrimineerimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles