Šveitslased otsustavad referendumil relvafirmadesse investeerimise üle

Relvapood Šveitsis Foto: ARND WIEGMANN/REUTERS/Scanpix Baltics

Šveitsis on pühapäeval rahvahääletusel küsimus, kas keelata relvi ja muid sõjamaterjale tootvatesse ettevõtetesse investeerimine.

Kui otsustatakse keelu kasuks, võib see tõkestada miljardite dollarite paigutamist relvatööstusse.

Šveits on neutraalne riik, ta pole sajandeid sõdinud ning seal kehtib juba rida keelde relvastööstusele.

Keelatud on tuumarelva, samuti keemia- ja biorelva ning maamiinide ja kassettlahingumoona tootmine.

Rahukaitserühmad ja vasakparteid leiavad aga, et piirangud pole piisavad.

Soovitakse põhiseadusmuudatust, mis keelaks raha paigutamise mis tahes sõjamaterjale tootvatesse firmadesse. Kõneldud on automaatrelvadest, tankidest ja nende koostisosadest.

Nagu on Šveitsi otsedemokraatiale kohane, läheb küsimus pühapäeval rahvahääletusele. 

Valitsus ja parlament algatust ei toeta ning ka küsitlustulemused ei näita, et see võiks läbi minna. Viimaste küsitluste järgi on ettepaneku toetajaid 41 protsenti.

Sellele vaatamata külvab algatus pingeid. Näiteks keelaks see Šveitsi keskpangal ja pensionfondidel investeerida ettevõtetesse, mille tuludest moodustab sõjatarvikute müük üle viie protsendi. Samuti tähendaks see, et ükski relvatootja ei saa enam Šveitsi pankadelt krediiti.

Kuu alguses avaldas uurimirühm Profundo raporti, mille kohaselt on Šveitsi keskpank ning suured pangad nagu UBS, Credit Suisse ja teised finantsinstitutsioonid andnud ligi 11 miljardi USA dollari eest laenu relvatootjatele, kelle hulgas on BAE Systems, Lockheed Martin ja Northrop.

Algatuse toetajad väidavad, et kuna Šveits ei osale üheski relvastatud konfliktis, aga tema rahandussektor osaleb, siis on investeerimine relvatööstusettevõtetesse Šveitsi neutraliteediga kokkusobimatu. 

«Šveitsi raha tapab,» kinnitab üks kampaanialoosung.

Valitsus ja parlament on siiski seisukohal, et riigi praegune seadusandlus on asjakohane ning pakutud põhiseadusmuudatus «läheb liiga kaugele».

Relvatootmisettevõtte väga kitsendav määratlemine seaks löögi alla ka tsiviillennundusega tegelevate ettevõtete nagu Boeing, Airbus ja Rolls Royce rahastamise.

Valitsus hoiatab, et see algatus mitte ei väldi sõdu, vaid vähendab sotsiaalset kaitset ja pensionifonde.

Samuti ähvardab see Šveitsi rahandussektorit, nõrgestab tööstust ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.