Skip to footer
Saada vihje

Itaalia arstid on saanud vandenõuteooriate sihtmärgiks

Arst Roomas Tiburtina rongijaamas, kus tehakse tervishoiukontrolle.

Koroonaviiruse esimese laine ajal riiklikeks kangelasteks tõusnud Itaalia meedikute pihta on suunatud üha enam vandenõuteooriaid, mis süüdistavad neid hädaolukorra väljamõtlemises.

Sotsiaalmeedias ringlema hakanud videos teatavad kaks naist, et asuvad koroonaviiruse tõttu ühe kõige tõsisemalt kannatanud linna Milano Sacco haigla erakorralise meditsiini ruumides. Nende eesmärk on tõestada, et koht on tühi, vastukaaluks ajakirjanike teadetele, et piirkonnas on uute juhtumite arv drastiliselt kasvanud.

Naised sisenevad hoonesse ja näitavad vaatajatele tühja ruumi. Järgmiseks väljuvad nad hoonest, et tõestada kiirabiautode järjekorra puudumist haigla sissepääsu juures.

Naised väidavad, et arstid, ajakirjanikud ja poliitikud valetavad. «Nad on terroristid,» järeldavad nad.

Tuhandeid jagamisi saanud video on tegelikult võltsing. Ruum, mida naised näitavad, ei ole haigla erakorralise meditsiini osakord. Samuti ei näidata videos tegelikult piirkonda haigla ees, kus kiirabiautod pidevalt seisavad.

Sarnased süüdistused on saanud tavapäraseks Facebookis, Telegramis, WhatsAppis ja muudes kanalites, kus väidetakse muu hulgas, et kiirabiautod sõidavad tühjalt ringi ja lasevad sireeni, et inimesi hirmutada.

Teised jagavad pilte väidetavalt tühjadest haiglatest ja väidavad, et arstid on eriolukorra välja mõelnud, et rohkem raha teenida. Levinud on ka soovitused, et viirusest jagu saamiseks tuleb lihtsalt süüa avokaadosid või et Covid-19 näol ei ole tegu millegi tõsisemaga kui tavaline gripp.

Teine laine on inimestele raskem

«Kui esimese laine ajal nimetati meid kangelasteks, siis nüüd on mõned meelt muutnud,» lausus Milano polikliiniku koroonaosakonnas töötav Andrea Artoni Politicole. «Me oleme väsinud, omadega läbi ja me töötame kurnavates vahetustes, et panna kogu oma energia haigete päästmisse.»

Tema sõnul ei ole lihtne tegeleda pandeemia teise lainega vaid kuus kuud pärast esimese möödumist.

«Neile, kes eitavad selle viiruse olemasolu, saan ma öelda ainult, et tulge ja vaadake mõnda meie osakondadest. Tulge ja vaadake, kuidas inimesed surevad üksi, lämbudes ja hirmul,» lausus arst.

Artoni väited langevad kurtidele kõrvadele nende jaoks, kes on ennast sügavale vandenõuteooriate maailma sisse söönud ja kogunud piisavalt «tõendeid» pandeemia kummutamiseks.

Koroonaeitajate sõnul on eriolukord meedia leiutis, mida kütavad poliitikud ja võimuesindajad, kes tahavad maailma manipuleerida.

«Paljudel juhtudel tekivad vandenõuteooriad suutmatusest ootamatusi aktsepteerida,» lausus teaduskirjanik ja professor Massimo Polidoro Politicole. «Mõne inimese jaoks pakub kindlust leiutada kujuteldav kurjuse kehastus, mille vastu võidelda, sest see on mugavam võrreldes nähtamatu viirusega, mida ei ole võimalik kontrollida.»

Hiljutise küsitluse kohaselt arvab 81 protsenti itaallastest, et praegune eriolukord on raskem kui esimene, öeldes, et tunnevad suuremat ärevust ja usaldamatust võimude suhtes, kes juhivad pandeemiavastust.

Luca, 43-aastane baaripidaja Milanos, on kindel, et Bill Gates kavatseb kasutada Covid-19 vaktsiini miljarditele inimestele mikrokiibi sisestamiseks, mis annaks talle maailma elanikkonna üle kontrolli.

Küsimuse peale, kust ta seda lugu kuulis ja miks ta seda usub, vastas Luca, et kuulis seda sõbralt, kes õppis Ameerika Ühendriikides ja kes «teab kõike». Nad rääkisid sellest laste ujumistrenni ajal.

Kuigi ta järgib siiski pandeemiareegleid ja kannab maski, ütleb Luca, et on vihane ja ärritunud valitsuse töö osas kriisi haldamisel. Novembris oli ta sunnitud oma baari piirded paigaldama, et viimatistele nõuetele vastata.

Selliste vandenõuteooriate levimiseks internetist igapäevaellu ei ole just palju vaja. Sel kuul ründas naine kiirabiautot, kui juht oli parajasti Covid-19 patsiendi pardaletoimetamist ootamas, ja hakkas meedikute peale karjuma, nimetades neid terroristideks, kes sõidavad sireenidega ringi, et inimesi hirmutada.

Mure vaktsiinieitajatega

Lisaks muredele, et inimesed võivad hakata karantiinireegleid rikkuma, kasvab ka hirm, et vandenõuteooriad raskendavad riigi taastumist pandeemiast.

«Nii hapral ajaloolisel hetkel, mida me praegu kogeme, ei tee teatud jaburus muud kui õhutab usaldamatust institutsioonide, riigi, haiglate ja koroonaviirusega võitlejate vastu,» lausus Itaalia tervishoiu aseminister Pierpaolo Sileri Politicole.

«Vaktsiini saabudes on need teooriad veelgi ohtlikumad, sest nad ohustavad usku vaktsineerimisse,» lisas kirurgina praktiseerinud Sileri.

Iga kuues itaallane märkis värskes uuringus, et ei soostuks end vaktsineerima, kui selline võimalus järgmisel aastal avaneks. 42 protsenti teatas, et ootaks, kuni mõistavad paremini selle efektiivsust. Vaid kolmandik vastanutest ütles, et vaktsineeriksid end niipea kui võimalik.

Vercelli tervishoiukeskuses keelduvad mõned Covid-19 patsiendid endiselt uskumast, et on viirusega nakatunud. Bergamos töötava õendusarsti Marco sõnul on ta üha pahasem haigust eitavate inimeste peale.

«Kui sa ei koge viiruse sümptomeid, võin ma teadmatuse andeks anda, aga kui sa näed seda päriselt ja näed pingutusi ja energiat, mida meditsiinikogukond on koondanud selle hädaolukorra vastu võitlemiseks, ei tohiks enam seda kahtluse alla seada,» lausus Marco Politicole.

«See on solvav meie jaoks ja solvang surnute pihta ja neile, kes on oma lähedased kaotanud,» lisas ta.

Piacenza haigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juht Luigi Cavanna oli üks esimesi arste, kes hakkas koroonapatsientide aitamiseks ukselt-uksele käima. Ta tunnistab, et süü on osaliselt ka tervishoiuametnikel.

Pandeemia varajases staadiumis üritasid televisioonis arstid ja viroloogid üha kasvavat viiruselainet selgitada kohati vastukäivate avaldustega. Sellised segased sõnumid andsid vandenõuteoreetikutele küllaga materjali.

Cavanna lisas, et talle meeldiks mõne koroonaeitajaga suhelda. «Ma tahaksin kuulda, mida tal on öelda. Mina olen onkoloog ja ma olen harjunud kuulma kõige veidramaid asju,» märkis ta. «Ma kuulaksin neid väga tõsiselt, sest ma arvan, et meil, teadlastel, on ka selles veidi süüd.»

Kommentaarid
Tagasi üles