/nginx/o/2011/09/21/761000t1h25ae.jpg)
Eelseisval keelereferendumil võivad olla tõsised rahvusvahelised tagajärjed, kui lätlased oma keele kaitseks hääletama ei lähe, leidis Läti ekspresident Vaira Vīķe-Freiberga.
Vaira Vīķe-Freiberga hoiatas keelereferendumi mõjude eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1997-2007 presidendi tööülesandeid täitnud Vīķe-Freiberga hoiatas Läti telekanalile TV3 antud intervjuus, et madal osalusprotsent 18. veebruaril toimuval vene keelele riigikeele staatuse andmise küsimuses peetaval referendumil võib kaasa tuua tõsised poliitilised tagajärjed, vahendas lõunanaabrite uudisteagentuur LETA.
Vīķe-Freiberga rõhutas, et rahvahääletusel peaksid osalema kõik tema kaasmaalased, kes toetavad läti keelt Läti ametliku riigikeelena, sest vastasel korral jääks valimisaktiivsus madalaks ja läti keele toetajate hulk suhteliselt väikeseks.
«Ülejäänud maailmale näib see nii, et üks osa elanikkonnast ei hooli üldse sellest teemast, samas kui teine osa riigi elanikonnast soovib kahte ametlikku keelt. See võib viia tõsiste poliitiliste tagajärgedeni,» ütles Vīķe-Freiberga.
Endise riigipea sõnul on venekeelsel vähemusel Lätis ka selliseid privileege, mida teistes riikides pole. Samas avaldas Vīķe-Freiberga kahetsust, et teise riigikeele temaatika tõstatus 20 aastat pärast Läti iseseisvumist.
«Kui need inimesed (Läti venekeelne elanikkond - toim) pole vaatamata kõikidele erimeetmetele veel edukalt integreeritud, siis me peame küsima, kelle süü see on?» küsis Vīķe-Freiberga, kes vastust sellele küsimusele siiski ei andnud.