Vene aktivistid taunivad uut välisagendi eelnõu
/nginx/o/2020/12/03/13510931t1hd591.jpg)
Vene inimõigusaktivistid mõistsid neljapäeval hukka seaduseelnõu, mis laiendab oluliselt välisagentideks tunnistatavate ringi.
Riigiduuma saadikud esitasid novembris mitu eelnõu, mis annaks võimudele ulatusliku voli määratleda inimesi välisagentidena ning piirata avalikke kogunemisi ja internetti postitatavat sisu.
Kriitikute sõnul on eelnõu eesmärk kitsendada opositsiooni tegutsemisvõimalusi enne järgmise aasta duumavalimisi.
«See on ennenägematu kodanike poliitiliste õiguste piiramine,» ütles aktivist ja president Vladimir Putini inimõigusnõukogu liige ning info- ja analüüsikeskuse SOVA juht Aleksandr Verhovski pressikonverentsil, millest võttis veebis osa mitu inimõigusorganisatsiooni.
«See kõik on üsna tõsine sõnavabaduse piiramine,» lisas ta. «Ja muidugi piirab see selgelt õigust valitud saada.»
Välisagentide seadus võeti vastu 2012. aastal ning see andis võimudele loa tunnistada vabaühendusi ja meediaorganisatsioone välisagentideks.
Välisagendiks tunnistatud ühendused peavad iga poole aasta tagant oma tegevusest, seal hulgas välisallikatest saadud raha kulutamisest ja muu vara kasutamisest aru andma ning iga kord riigi või haridusasutustesse pöördumisel oma agendistaatust mainima.
Aastate jooksul on seaduse haare kasvanud, mullu laiendati seda üksikisikutele nagu ajakirjanikud ja ja blogijad.
Nüüd välja pakutud seadusmuudatusega oleks välisagent see, kes saab materjale või rahalist toetust välismaalt, aga ka juba välisagendiks kuulutatud organisatsioonilt.
Seadus võib keelata neil isikutel munitsipaalvalitsustes töötamast.
Verhovski sõnul on eelnõu nii üldsõnaline, et võib keelata ühe isiku pikette, mida aktivistid on kasutanud minemaks mööda avaliku kogunemise eelneva registreerimise kohustustest.
Uuendatud seaduse najal võivad ametiisikud keelata õppematerjale ning sotsiaalmeediapostitusi.
Eelnõu peab läbima duumas kolm lugemist ja föderatsiooninõukogu hääletuse ning sama Putini allkirja.