Prantsuse president Emmanuel Macron taotleb kolmapäeval valitsuskabinetilt heakskiitu äärmusluse vastasele seaduseelnõule, mis kriitikute sõnul on riigi moslemikogukonna suhtes ülekohtune.
Macron taotleb valitsuse heakskiitu äärmusluse vastasele seadusele
Ettepanekut nimmetati algselt «separatismi vastaseks» eelnõuks, kuivõrd Macron kirjeldas selle terminiga ultrakonservatiivseid moslemeid, kes on peavoolu ühiskonnast eemale tõmbunud. Kriitika järel nimetati see aga ümber «eelnõuks vabariiklike väärtuste tugevdamiseks».
Macron käis ettepaneku välja oktoobris pärast ajalooõpetaja Samuel Paty jõhkrat mõrva prohvet Muhamedi pilapiltide näitamise eest.
Valitsus on märkinud, et islamiäärmuslus võib olla nii kodumaine kui välismaalt sisse toonud, mistõttu võetakse eelnõu järgi sihikule ühendused ja mošeed, mida kahtlustatakse džihadistliku ideoloogia levitamises.
Seadus teeks lihtsamaks sellistelt ühendustelt ja mošeedelt välisrahastuse võtmise ja kaitseks ka mõõdukamaid kogukonnaliidreid, keda äärmuslased välja ähvardavad vahetada.
Eelnõu järgi karmistatakse ka koduõppe reegleid, et takistada vanematel laste koolist ära võtmist ja nende panemist põrandaalustesse islamistlikesse õppeasutustesse.
Ehkki polügaamia on Prantsusmaal juba keelatud, näeb uus seadus ette, et ametivõimud ei annaks elamisluba polügaamsetele taotlejatele.
Linnaametnikelt nõutakse enne pulmasid kummagi osapoole eraldi intervjueerimist, et teha kindlaks, et nad ei abiellu sunniviisil.
Samuti võivad oodata trahvid arste, kes kontrollivad tüdrukute süütust.
Plaani tõttu on Macron saanud teravat kriitikut moslemimaadest, kus on hakatud boikottima Prantsuse kaupu.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on nimetanud seda provokatsiooniks, samas kui Egiptuse mainekas sunniitlik Al-Azhari ülikool on nimetanud rassistlikuks Macroni sõnavõttu, et islam on kriisis.
Prantsusmaal elab umbes neli miljonit moslemit, kes moodustavad kuus protsenti rahvastikust.