/nginx/o/2012/01/23/924862t1h4722.jpg)
Kolm neljandikku vene keele Läti teiseks riigikeeleks muutmise referendumil osalevatest inimestest hääletab sellele vastu, vahendab politoloog Ivars Ijabsi prognoosi uudisteagentuur LETA.
Läti politoloog: kolm neljandikku hääletab teise riigikeele vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ijabs märkis, et on äärmiselt ebameeldiv ja alandav, et sellised populistlikud sammud nagu keelereferendum lähevad läbi 20 aastat pärast Läti iseseisvuse taastamist.
Politoloogi sõnul on tähtis see, mis juhtub pärast hääletust. Praeguse seisuga ei ole mingeid märke sellest, et ükski partei tahaks venelaste erakonnaks peetava Koosmeele Keskusega kõnelusi pidada või suhteid parandada.
Ijabs näeb praegu põhilise küsimusena seda, kas läti ja vene eliit on pärast rahvahääletust suutelised käituma tsiviliseeritult ja pidada omavahel läbirääkimisi. Tema sõnul peaksid poliitikud 18. veebruarile ehk referendumipäevale keskendumise asemel mõtlema pikemas perspektiivis.
«Paljud inimesed rõhutavad vajadust suurema otsese demokraatia järele. See aga kukub välja teisiti. Läti referendumid toidavad vaid populismi,» lausus Ijabs. «Näiteks referendum kodakondsuseta isikutele kodakondsuse andmise üle, millest on räägitud, oleks palju vastikum kui riigikeelereferendum, sest selle läbiminekuks oleks vaja vähem hääli.»