Von der Leyen: Brexiti-järgse kaubandusleppe väljavaated on kesised
/nginx/o/2020/12/11/13523844t1h2e0f.jpg)
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles reedel Euroopa Liidu liidritele, et tema ootused Suurbritanniaga Brexiti-järgse kaubandusleppeni jõuda ei ole kuigi kõrged, vahendasid ELi allikad.
Ühe amentiku sõnul olevat von der Leyen öelnud Brüsseli tippkohtumisel liidritele Suurbritanniaga peetavate kõneluste seisust lühiülevaadet tehes, et leppeta jäämine on tõenäolisem kui lepe.
Briti peaminister Boris Johnson hoiatas neljapäeval, et kokkuleppe mittesaavutamiseks on "tugev võimalus", ning andis oma valitsusele korralduse valmistuda Suurbritannia lahkumiseks ELi ühisturult aasta lõpus.
ELi ja Briti läbirääkijad jätkavad reedel Brüsselis kõnelusi, et näha, kas erimeelsuste ületamine on veel võimalik.
Von der Leyen ja Johnson seadsid kolmapäeval kohtudes kokkuleppe osas läbimurde saavutamise viimaseks tähtajaks pühapäeva.
EK president avaldas neljapäeval tagavaraplaani liikluse ja kalapüügiõiguste kaitsmiseks, juhul kui Ühendkuningriik lahkub bloki ühisturult kaubandusleppeta.
"Läbirääkimised endiselt kestavad, kuid arvestades, et üleminekuperioodi lõpp on väga lähedal, pole tagatud leppe õigeaegne jõustumine, kui selleni jõutakse," lausus ta.
"Meil on kohustus olla kõigeks valmis, sealhulgas selleks, et ÜKga ei ole lepet 1. jaanuariks 2021. Seetõttu tuleme me täna nende meetmetega välja."
Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril ja sel kuul lõppeb üleminekuperiood, mille vältel on riik endiselt seotud bloki ühisturu ja tolliliiduga.
London pole seni olnud nõus kompromissile minema ja heidab leppele ette, et see jätab riigi Euroopa Liidu reeglitega liigselt seotuks.
ELi tagavaraplaani meetmed jõustuvad 1. jaanuarist ja lõppevad kaubandusleppeni jõudmisel või pärast fikseeritud perioodi.
Transpordi vallas kestavad meetmed kuus kuud, juhul kui ÜK nõustub neile samaga vastama.
Kalandusmeetmed kestavad 2021. aasta lõpuni ja peaks tagama vastastikuse ligipääsu kalavetele. Samas on Johnsoni valitsus rõhutanud, et 1. jaanuarist saab riik enda vete üle täieliku suveräänsuse.