Norra ähvardas oma veed EL-i ja ÜK kaluritele sulgeda

Foto on illustratiivne. Foto: OLI SCARFF/AFP/Scanpix Baltics

Norra teatas reedel, et sulgeb oma veed kalalaevadele nii Euroopa Liidust kui Ühendkuningriigist, kui 1. jaanuariks ei jõuta kolmepoolse leppeni. Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline Brexiti-järgne kaubanduslepe näib aga reedese seisuga aina ebatõenäolisem, kuivõrd liidrid mõlemal pool La Manche'i väina andsid kõneluste seisule pessimistliku hinnangu.

Norra ei kuulu küll Euroopa Liitu, kuid tal on blokiga alates 1980. aastast kalandusleping, mis tuleb pärast Ühendkuningriigi lahkumist üle vaadata.

«Kõnelusi EL-i ja Suurbritanniaga 2021. aasta kalandusleppe osas on tõsiselt takistanud Brexiti-läbirääkimiste venimine nende kahe poole vahel ja kalanduse koht neis kõnelustes,» ütles Norra kalandusminister Odd Emil Ingebrigtsen seadusandjatele. «Ei ole tagatud, et läbirääkimised aasta lõpuks ühele poole jõuavad. Kui meil ei ole 1. jaanuariks lepet, ei ava me Norra majandustsooni kalalaevadele EL-ist ja Suurbritanniast,» lisas ta.

Peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on andnud läbirääkijatele pühapäevani aega, enne kui tehakse otsus kas läbirääkimisi jätkata või alla anda, kirjutab Postimees veel sel teemal. 

Norra ja EL-i vaheline lepe tagab pooltele vastastikuse ligipääsu teineteise kalavetele. Septembris teatasid Norra ja Suurbritannia kahepoolsest leppest, mis nõuab iga-aastaseid kõnelusi kvootide üle.

Ingebrigtseni sõnul on Oslo ja Brüssel leppinud kokku alustada järgmisest aastast kõnelusi sarnase pakti üle. «Me oleme EL-ile juba pikalt öelnud, et meil on vaja kolmepoolset lepet, ja pall on seega praegu EL-i väljakupoolel,» lisas ta.

Kui leppeni ei jõuta, ei saa Norra kalurid ligipääsu ka Euroopa Liidu vetele. Norra majandusvööndis asuvad olulised tursa- ja heeringavarud ning osa püügikvoote on praegu eraldatud Euroopa kaluritele.