EL: käesolev aasta oli maastikupõlengute poolest alla keskmise
Tänavu oli maastikupõlenguid keskmisest vähem, ehkki USA California osariiki ja Austraaliat tabasid enneolematu intensiivsusega tulekahjud, teatas täna Euroopa Liidu seirekeskus.
Copernicuse atmosfääriseireteenistuse (CAMS) kogutud andmete järgi kujuneb maastikupõlengute arv ja neist lähtuv süsihappegaasi emissioon eelnevatest aastatest madalamaks.
Sellest hoolimata oli põlengute intensiivsus neist enim mõjutatud piirkondades tavatult suur ja tõi kaasa umbes 1,7 miljardi tonni süsihappegaasi emissiooni.
Läinud aastal oli põlengutest lähtuv emissioon 1,9 miljardit tonni.
«Ehkki 2020 on kahtlemata olnud laastav aasta põlengutest enim mõjutatud piirkondades, on ülemaailmne emissioon parematest tulekahjude ohjeldamis- ja leevendamismeetmetest tulenevalt madalam,» ütles CAMS-i vanemteadur Mark Parrington.
Ta märkis, et põlenguid on alates 2003. aastast, mil seireteenistus tegevust alustas, järjepidevalt vähemaks jäänud.
«Kuid loorberitele ei saa puhkama jääda, sest maastikupõlengud neist enim mõjutatud piirkondades olid soojemate ja kuivemate tingimuste tõttu rekordintensiivsusega,» lisas Parrington.
CAMS-i teatel mõjutasid põlengud eriti rängalt nelja piirkonda: USA lääneosa, Arktikat, Kariibi mere piirkonda ja Austraaliat.
California, Oregoni ja Washingtoni osariigi põlengute suits ulatus üle Atlandi ookeani kuni Põhja-Euroopani, paisates atmosfääri rohkem kui 30 megatonni süsinikku.
Arktika põlengud purustasid kõik varasemad rekordid juba septembris, kui üheksa kuu emissioon ulatus 244 megatonnini, võrreldes terve läinud aasta 181 megatonniga.
Kariibidel registreeriti rekordiline emissioon Guatemalas ja üle keskmise emissioon mujal regioonis.
Austraalia maastikupõlengud paiskasid õhku umbes 400 miljonit tonni süsinikku ja suitsupilved olid piisavalt suured, et katta Venemaa, teatas CAMS.