EL ja ÜK nõuavad teineteiselt üha rohkem järeleandmisi

Euroopa Liidu pealäbirääkija Brexiti küsimustes Michel Barnier. Foto: AP / Scanpix

Briti ja ELi läbirääkijad nõuavad teineteiselt üha rohkem järeleandmisi, mil kõnelused Brexiti-järgse kaubandusleppe üle jätkuvad pühapäeval. 

Kui pooled ei anna järgi Briti kalavetele ligipääsu küsimuses, siis ÜK lahkub ELi ühisturult 31. detsembril ilma kaubandussuhteid reguleeriva leppeta. 

«Me jätkame iga võimaliku raja otsimist leppeni, kuid ilma märkimisväärse muutuseta (Euroopa) Komisjonilt, lahkume 31. detsembril WTO (Maailma Kaubandusorganisatsiooni) tingimustel,» ütles Briti valitsuse allikas. 

ELi diplomaat ütles uudisteagentuurile AFP, et Brüssel on aga teinud ÜKle oma viimase ettepaneku kalapüügiõiguste küsimuses ning nüüd tuleb tema sõnul Briti peaministril Boris Johnsonil otsustada, kas ta tahab lepet.

«Kui Suurbritannia ei võta vastu viimast ELi pakkumist, siis on see »leppeta« kalade tõttu,» hoiatas ta. 

Kumbki pool on üritanud jõuda läbirääkimistel kokkuleppeni. Kui kõnelustel lepet ei saavutata, siis see tähendab kaost ELi ja ÜK piiridel, kus tähtaja lähenemise eel on tekkinud pikad kaubaveokite ummikud. 

ELi pealäbirääkija Michel Barnier tegi ettepaneku, et bloki kalurid loobuksid rahaliselt ligi veerandist Briti vetes püütavast kalast, kuid London soovib, et loobutaks enam kui poolest. 

ÜK on pakkunud, et see kompromiss kestaks kolm aastat, mil selle üle tuleks pidada uued läbirääkimised. Euroopa tahab, et kompromisslahendus kestaks kuus aastat. 

«Me ei saa aktsepteerida kokkulepet, mis ei jäta meie kontrolli alla meie endi seadusi või vesi,» ütles ÜK valitsuse allikas, kelle sõnul esitab EL nõudmisi, mis ei vasta ÜK iseseisvusele. 

Euroopa Parlament on seadnud kokkuleppe tähtajaks pühapäeva südaöö, et seda oleks võimalik üle vaadata enne võimalikku ratifitseerimist enne uut aastat. 

ELi valitsused europarlamendi tähtajaga liitunud ei ole. 

Kõnelusi ei peatata, kui pühapäeva ööseks kokkulepet saavutatud pole, ütles Prantsuse Euroopa asjade minister Clément Beaune. 

«Me ei tee seda, sest ohus on terved sektorid nagu kalandus, nagu jätkusuutlikud konkurentsitingimused meie ettevõtetele,» lisas ta.