Kohus mõistus armukese tükeldanud Vene ajaloolase 12,5 aastaks vangi (1)
Peterburi kohus mõistis reedel 12 ja pooleks aastaks vangi Vene ajaloolase ja Napoleoni-huvilise, kes tappis ja tükeldas mullu oma endisest tudengist tüdruksõbra.
Kohtuprotsess, mis ajendas aktiviste väljendama häälekamalt oma meelepaha Venemaal lokkava koduvägivalla vastu, algas juunis pärast koroonapandeemiast tingitud viivitusi.
2003. aastal Prantsusmaa kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni pälvinud Oleg Sokolov saabus kohtusaali hallis ülikonnas ja valges särgis.
Ajaloolane kõndis oma klaaspuuris edasi-tagasi, kui kohtunik Julia Maksimenko mõistis ta mõrvas ja ebaseaduslikus relvaomamises süüdistatuna 12 ja pooleks aastaks range režiimiga parandusliku töö kolooniasse.
"Ta oli kuritöö toimepaneku ajal oma tegudsest teadlik," ütles Maksimenko otsust ette lugedes.
Sokolov vahistati 2019. aasta novembris, kui ta tõmmati joobnuna välja Peterburi Moika jõe jahedatest voogudest. Kaasas oli mehel seljakott, milles olid naise käed.
Ajaloolane tunnistas end süüdi 24-aastase Anastassia Ještsenko surmas, kuid ütles end olevat sooritanud mõrva kirehoos, kui tal oli Ještšenkoga tüli, mille käigus viimane tema lapsi solvas.
Ta nimetas mõrva "absoluutselt spontaanseks, kontrollimatuks teoks".
Sokolovi advokaadi Sergei Lukjanovi sõnul ei ole kaitse karistusega nõus, kuid otsustab edasikaebamise hiljem.
Prokurörid olid nõudnud Sokolovile 15-aastast vanglakaristust, väites, et tegu oli ettekavatsetud.
Reedesel istungil osalesid ka Ještšenko vanemad.
Ohvri perekonda esindav advokaat Aleksandra Bakšejeva ütles ajakirjanikele, et kuigi miski ei saa tuua nende tütart tagasi, ei kavatse perekond kohtu otsust edasi kaevata, et nõuda rangemat karistust.
Sokolov õpetas ajalugu Peterburi riiklikus ülikoolis, kus õppis omal ajal ka president Vladimir Putin.
Tunnustatud ajaloolane on kirjutanud Napoleon Bonaparte'i kohta mitmeid raamatuid.
Jõhker mõrv põhjustas Venemaal suurt skandaali, kui paljud Sokolovi endised õpilased avaldasid, et ta oli väärkohelnud ka teisi, ja nõudsid tema endise tööandja, Peterburi riikliku ülikooli, juhtkonna uurimist.
Aktivistide sõnul langeb Venemaal igal aastal koduvägivalla ohvriks pea 16,5 miljonit naist. Katsed luua seadus ohvrite kaitsmiseks on aga seni liiva jooksnud.
Selle aasta mais keeldusid prokurörid loobumast mõrvasüüdistustest kolme õe vastu, kes tapsid pärast aastaid kestnud väärkohtlemist oma isa.
Advokaadid ja aktivistid on leidnud, et õed, kes olid juhtunu ajal teismelised, olid sunnitud isa tapma enda elu päästmiseks.