Europarlamendi väliskomisjon arutas eile Brüsselis Euroopa Liidu energiajulgeoleku hetkeolukorda.
Kelam: kodanike energiaturvalisus tuleb tagada
Komisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski tõdes, et energiajulgeoleku tagamine pole enam abstraktne poliitiline teema.
«Kui sajad tuhanded Euroopa kodanikud külmetavad ja nende normaalne elu on muutunud ebakindlaks, siis on nende turvalisuse tagamine meie esmane ülesanne,"» väitis väliskomisjoni esimees.
Arutelul esinenud ERP-ED esindaja Tunne Kelami sõnul on odava ja sujuvalt saadava gaasi ajastu minevik.
Venemaa poolt alternatiivselt kavandatud, mööda Musta mere põhja kulgema projekteeritud South Streami projekti analüüs tekitas Kelami sõnul kuulajates šoki.
Ekspertide arvates on Euroopa Liidu projekti Nabucco rivaalina kavandatud South Streami kaudu saadav gaas, mida kavatsetakse Euroopa tarbijale toimetada 900 km mööda 2 km sügavust merepõhja nelja toruna, Ukraina kaudu saadava gaasiga võrreldes erakordselt kallis.
«Siin ei saa mööda järeldusest, et mõned Euroopa Liidu valitsused, kes läksid kaasa Moskva ilusate lubadustega ning Nabuccole eelistasid South Streami, tegid tõsise valearvestuse, mida nende endi kodanikud peavad kinni maksma,» ütles Kelam oma kõnes.
Eesti saadiku arvates on energiakriisi lahendamise võtmesõnadeks usaldusväärsus ning solidaarsus.
«Uues olukorras on saanud palju selgemaks, et autoritaarsete režiimide ja diktatuuride usaldusväärsus on energiatarnete osas tunduvalt küsitavam kui demokraatiate oma,» järeldas Kelam.
Kõneleja pidas seetõttu üheks EL poliitiliseks peasihiks tugevdada koostööd samade väärtuste alusel tegutsevate partneritega - seega Atlandi-üleste energia-alaste suhete hoogustamist.
«Harjumuslikke lühiajalisi mugavussuhteid, mis taotlevad ühele maale soodustingimusi heade tavade ning naabrite kulul, ei saa enam perspektiivseiks pidada. Nende suhete ümberhindamisega ei saa enam viivitada,» kinnitas Kelam.
Eksperdid ei pidanud võimalikuiks gaasi-OPECi loomist Venemaa juhtimisel. Nende arvates on maailma turgudel tekkinud tugev vastuseis Gazpromile, kelle võimes uusi maardlaid kasutusele võtta ning piisavalt gaasi tarnida on hakatud tõsiselt kahtlema.