/nginx/o/2015/03/07/3845541t1h8225.jpg)
Vene justiitsministeerium kandis viis isikut, nende seas inimõiguslase Lev Ponomarjovi meedia-välisagentide registrisse, edastas ametkond täna oma veebilehel.
«28. detsembril kanti kehtiva seaduse täitmiseks meedia-välisagentide registrisse Darja Apahontsitš, Deniss Kamaljagin, Sergei Markelov, Lev Ponomarjov ja Ljudmila Savitskaja,» seisis teates.
Ponomarjov on pikaaegne inimõiguste kaitsja, kes on esinenud ka Tallinnas. Ponomarjov on varasemalt süüdistanud Kremli demokraatia ja inimõiguste ründamises ning on selle eest korduvalt Venemaal kriminaalsüüdistuste, liikumisõiguste piiramiste ja vägivaldsete rünnakute ohvriks langenud.
Föderatsiooninõukogu kiitis eelmisel reedel heaks seaduse, milles on teisitimõtlemise mahasurumiseks oluliselt laiendatud välisagendi määratlust.
Seadusemuudatus lubab tunnistada meedia-välisagentideks füüsilisi isikuid, ilma et nad moodustaks välismaalt raha saavat poliitikaga tegelevat juriidilist isikut.
Eelnõu annab võimudele ulatusliku voli määratleda inimesi välisagentidena ja piirata avalikke kogunemisi ja internetti postitatavat sisu.
Seni pidid välisagendiks tunnistatud isikud või organisatsioonid end justiitsministeeriumis registreerima, väljaanded vastava märkega varustama ja esitama oma tegevuse kohta detailseid aruandeid. Vastasel juhul ähvardas neid trahv.
Riigiduuma teatas eelmisel kolmapäeval, et nüüdsest on reeglite eirajale ette nähtud karistus karmim ning süüdlase võib kuni viieks aastaks vangi mõista.
«Kui oled saanud poliitiliseks tegevuseks välismaalt raha, registreeri end välisagendina ja jätka tegevust,» ütles eelnõu autorite hulka kuuluv duumasaadik Vassili Piskarjov.
«Aga informeeri valitsusorganeid ja Vene kodanikke, millise valitsuse huvides sa tegutsed,» lisas ta.
Välisagentide seadus võeti vastu 2012. aastal ning see andis võimudele loa tunnistada vabaühendusi ja meediaorganisatsioone välisagentideks.
Aastate jooksul on seaduse haare kasvanud, mullu laiendati seda üksikisikutele nagu ajakirjanikud ja ka blogijad.
Kriitikute sõnul on eelnõu eesmärk kitsendada opositsiooni tegutsemisvõimalusi enne järgmise aasta duumavalimisi.
Välisagendiks tunnistatud ühendused peavad iga poole aasta tagant oma tegevusest, seal hulgas välisallikatest saadud raha kulutamisest ja muu vara kasutamisest aru andma ning iga kord riigi või haridusasutustesse pöördumisel oma agendistaatust mainima.
Kolmapäeval riigiduumas vastu võetud seadusmuudatusega on välisagent see, kes saab materjale või rahalist toetust välismaalt, aga ka juba välisagendiks kuulutatud organisatsioonilt.
Amnesty International kutsus seda seadust kodanikuühiskonna ja inimõiguslaste nõiajahiks Venemaal.
Seadus keelab neil isikutel munitsipaalvalitsustes töötada.