Fenomenid 2020 ⟩ Eriolukord viis naiste võimalused tagasi möödunud sajandisse

Nii Eestis kui teistes riikides kasvasid koos pandeemiaga hüppeliselt rasedate küsimused võrdõigusvolinikele. Foto: Katie Collins/pa/Scanpix

Juba aprillis valmisid nii ÜRO kui ka OECD esimesed analüüsid, mis näitasid naiste tasustamata kodutööde plahvatuslikku kasvu koroonakriisis, mis omakorda põhjustas naiste «vabatahtlikku» lahkumist tööturult või ülepinget, stressi ja südamevalu.

Eestiski on mitu naist kas meedia või sotsiaalmeedia vahendusel teatanud, et loobusid kasvanud kodutööde tõttu palgatööst. Maailmas tegid naised juba enne kriisi 75 protsenti tasustamata hooldustöödest, OECD ehk jõukamates riikides töötasid naised keskmiselt kaks tundi päevas rohkem kui mehed.

Kõikvõimalikud sulgemised eriolukorra ajal kukutasid naiste ja meeste võimalused tagasi eelmisse sajandisse. Millisesse aastakümnesse, pole veel selge. Financial Timesis mainiti 1950ndaid, Euroopas on enim pakutud 1980ndaid.

Põhjus on proosaline, ent kõikidest siiani läbi elatud kriisidest erinev: seni peresid aidanud ja kellegi poolt tasustatud töödena toimivad perede toetusvõrgustikud pandi kinni või jätkasid tööd vähendatud mahus. Isegi Teise maailmasõja ajal töötasid kool ja lastehoid järjekindlamalt.

Tänavu kandsid kasvanud tasustamata töökoormust peamiselt naised mingigi aruka põhjuseta. Teadlased on kindlaks teinud, et selle tagajärjel on paaride soov lapsi saada vähenenud.

Tasustatud tööst on erinevalt eelmisest kriisist seekord rohkem ilma jäänud naised, eriti nooremad naised.