/nginx/o/2020/12/31/13555709t1h0644.jpg)
Norra maalihkepaigas on ikka veel kadunud kümmekond inimest, nende elusana leidmise tõenäosus kahaneb iga tunniga, ütlesid päästjad neljapäeval.
Norra maalihke järel on kadunud veel kümmekond inimest
Otsingud kestsid kogu öö ja jätkusid hommiku saabudes.
Oslost mõnekümne kilomeetri kaugusel Gjerdrumi piirkonnas leidis ööl vastu kolmapäeva aset suur maalihe, kannatada sai vähemalt 10 inimest. Üks inimene on tõsiselt vigastatud, üheksa kergemalt.
«Loodame ikka veel inimesed elusana üles leida. Aeg on kogu päästeoperatsiooni keskne tegur, ja mida rohkem aega kulub, seda väiksem on tõenäosus,» ütles päästetööde juht Dag André Sylju neljapäeva hommikul Norra televisioonile.
«Esialgu on veel lootust.»
Päästjate sõnul on maalihkealale ohtlik minna. Hommikul võeti inimeste asupaiga väljaselgitamiseks appi päästekoer.
Gjerdrumi piirkonnast evakueeriti kolmapäeval tuhatkond inimest. Öö juuksul kaardistati ala õhust helikopterite ja lennukitega.
Öösel päästeti rusudest kümneaastane dalmaatsia koer Zajka, keda omanikud ei saanud kaasa võtta, kui nad helikopteriga evakueeriti. Koera käpp on vigastatud, aga muidu on ta terve, ütles Norra raadio NRK.
Ajalehe VG andmetel viis maalihe kaasa üheksa maja kokku umbes 30 korteriga.
Politsei ütles kolmapäeval, et kadunud inimeste kohta ei teata, kas nad olid õnnetuse ajal üldse kodus.
«On võimalik, et need on inimesed, kes ise evakueerusid ega teatanud endast politseile,» ütles politsei operatiivjuht Roger Petterssen uudisteagentuurile TT.
Esialgu kardeti, et maalihke alla on jäänud 26 inimest, aga siis tuli mitmelt teade, et nad ei olnud õnnetuse ajal kodus.
Norra vee- ja energiaameti NVE andmetel on lihkeala 210 000 ruutmeetri suurune. Suur osa Romerike piirkonnast, kuhu kuulub ka Gjerdrum, asub endises merepõhjas ja sügaval selle all on suured savikihid.
Romerikes on olnud aastate jooksul mitu maalihet. Enne jõulu toimus maalihe piirkonna põhjaosas Nannestadis.