Norra maalihkepiirkonnast leiti esimene hukkunu

Vaade Norra maalihke alale. Foto: Reuters/ScanPix

Norra maalihkepiirkonnast leiti täna esimene hukkunu, ütles pressikonverentsil politsei esindaja Roy Alkvist.

Kadunud on endiselt üheksa inimest, kelle otsingud jätkuvad. «Me jätkame väsiamtult otsinguid,» lausus ta. 

Alkvist ei soovinud täpsustada ohvri sugu ega iga, sest omastele ei ole asjast veel teatatud. 

Maalihe leidis Oslost mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvas Gjerdrumi piirkonnas aset kolmapäeva hommikul. Piirkonnast on evakueeritud sadu inimesi, kuid evakueerimist vajavaid on hinnanguliselt üle tuhande. 

Õnnetusala on vana merepõhi ja sügaval maa all on suuri savikihte. 

Päästetööde operatiivjuht Harald Wislöff ütles reedel Norra avalikõiguslikule raadiole NRK, et ellujäänuid võib veel olla, kuid nad on jäänud lõksu kohta, kus saab hingata.

«Otsime endiselt ellujäänuid. On selge, et olukord ei tundu kuigi hea, aga see on endiselt päästeoperatsioon, mitte hukkunute otsimine,» ütles Wislöff.

Ilm on külm ja sajab lund, aga Wislöffi hinnangul võib varemetes toime tulla veel mitu päeva.

Norra vee- ja energiaameti (NVE) esindaja Toril Hofshagen hoiatas pressikonverentsil, et savimass võib minna taas liikvele ja põhjustada uue maalihke.

Ajalehe VG andmetel püütakse reedel saata päästjad lihkealale. Operatsiooni kaasatakse ka 14-liikmeline Rootsist saadetud päästerühm, mis on spetsialiseerunud päästetöödele nõudlikus olukorras.

Rootslaste kontaktisik Tomas Norberg ütles, et praegu ehitavad nad silda, millega pääseks 40-60 meetri kaugusele maalihkealale. Rusudesse ei ole päästjad veel minna saanud.

«Maastik on nagu jogurt, kogu liikumine sinna on toimunud helikopteriga, mis on töid raskendanud,» seletas Norberg.

Kohale on toodud sillaehituseks mõeldud armeesõiduk, aga see arvatakse olevat liiga raske. Seetõttu on päästetöötajad kasutanud savi peale asetatud vahtpolüstüroolist plaate, et päästjad võimalikult turvaliselt edasi liikuda.

Operatsioonijuht Ketil Lund ütles, et nad püüavad läheneda päevavalges 700 meetri pikkusele ja 300 meetrit laiale maalihkealale selle ohutumast poolest läänest. Rususid lahti kaevata ei kavatseta, vaid püütakse minna nendesse, mis on jäänud savimassi peale.

«Oleme välja valinud need alad, kus kõige tõenäolisemalt võib leiduda ellujäänuid,» märkis Lund. 

Kohaliku politsei esindaja Karianne Knudsen ütles uudisteagentuurile TT, et ilmselt on osa otsitavatest surnud.

Lihkeohu tõttu on päästetööd keerulised, sest päästjad ei saa rusudes ringi liikuda. Appi on võetud lennukid, soojuskaamerad ja helikopterid.

Uusaastaööl evakueeriti õnnetuspiirkonna põhjaosas 14 majast veel 46 inimest, sest maapinnast avastati suur pragu.

Dagbladeti andmeil päästei uusaastaöl rusudest kääbuspuudel Milli, kes tagastati omanikule. 

Hüdroloog Steinar Myrabö ütles ajalehele Eidsvoll Ullensaker Blad, et hoiatas omavalitsust juba 2008. aastal, kui sinna kavatseti ehitama hakata. Ta oli tollal Norra raudtee peainsener.

2005. aastal ehituslubade andmisel hinnati piirkond varisemisohu tõttu kõrgeimasse ehk viiendasse riskikategooriasse. Neil juhtudel nõuab Norra Geotehnika Instituut hoolikat pinnaseuuringut ja ehitaja Odd Saetheri sõnul juhiseid järgiti.

Piirkonna aerofotod näitavad, et enne ehituse algust kasvasid seal puud. Kui töö lõppes, olid kõik puud langetatud.