N, 26.05.2022

Euroopa Komisjon tõrjub kriitikat koroonavaktsiini jagamise osas

AP/BNS
Euroopa Komisjon tõrjub kriitikat koroonavaktsiini jagamise osas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis.
Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis. Foto: PA / Scanpix

Euroopa Komison kaitses esmaspäeval koroonaviiruse vastase vaktsineerimise strateegiat, olles sattunud liikmesriikide kriitika alla, kuna kaitsedoosid jõuavad ühenduse 450 miljoni elanikuni aeglaselt.

Vaktsineerimisprogramm on 27 liikmesriigi liidus käivitunud aeglaselt ja mõnes riigis on süüdistatud Euroopa Liidu täitevvõimu suutmatuses tagada küllaldane hulk doose. Näiteks Soome on õnnetu, et sai detsembris vaid 40 000 doosi loodetud 300 000 asemel.

Euroopa Komisjoni kõneisik Eric Mamer ütles pressikonverentsil, et vaktsineerimisprogrammi varustusprobleem on tegelikult hoopis «tootmisvõimsuse küsimus ehk küsimus, millega kõik silmitsi seisavad».

«Oleme tegelikult sõlminud lepingud, mis võimaldavad liikmesriikidel saada kaks miljardit doosi ehk suures osas piisava koguse EL-i elanikkonna vaktsineerimiseks,» ütles ta. 

Euroopa Liit on sõlminud kuus vaktsiinitehingut Moderna, AstraZeneca, Sanofi-GSK, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer-BioNTechi ja CureVaci vaktsiini saamiseks. Kuid kasutusloa on praegu saanud vaid Pfizer-BioNTechi vaktsiin. Euroopa Ravimiamet võib otsustada Moderna vaktsiinile kasutusloa andmise veel esmaspäeval.

Mamer selgitas ka Euroopa Komisjoni rolli lepingute tagamisel võimalike ravimitootjatega. Komisjon ei osta vahetult vaktsiiniannuseid, vaid on toiminud kui investor, kes aitab farmaatsiafirmadel vaktsiini arendada. Eesmärgiks oli tootmisvõimsuste ja uuringute kiirendamine ning liikmesriikidel on vaba valik, kui palju ja millist vaktsiini nad tootjatelt ostavad.

«Lõppkokkuvõttes tuleb neid vaktsiine toota, tarnida ja mõned logistilised ahelad on seejuures väga keerukad,» ütles Mamer, lisades, et vaktsineerimisprogramm alles algas ja suurtes kogustes võib vaktsiiniannuseid ette näha aprilli paiku.

Küsimusele, miks pole rohkem varutud Pfizer-BioNTechi vaktsiini, vastas EK tervishoiupoliitika kõneisik Stefan de Keersmaecker, et peamine strateegia oli «saada mitmekesine portfell, mitte panna mune ühte korvi».

De Keersmaecker ütles, et esialgne leping Modernaga näeb ette 80 miljonit annust, mis jagunevad kõigi liikmesriikide vahel, kuid komisjon kavatseb veel 80 miljonit annust juurde küsida, kui vaktsiin saab kasutusloa.

Pfizer-BioNTechi vaktsiini puhul on komisjonil lisavõimalus saada juurde 100 miljonit doosi, mis kokku tähendaks 300 miljonit. Nii Pfizer-BioNTechi kui ka Moderna puhul tagab tõhususe topeltdoos ehk kahe eraldi kaitsesüsti tegemine mõnenädalase vahega.

Märksõnad
Tagasi üles