/nginx/o/2021/01/08/13566489t1hd68b.jpg)
Eelmine aasta oli 2016. aasta kõrval mõõtmisajaloo kõige soojem, teatas Euroopa Liidu kliimaseireteenistus reedel, hoiatades, et maakera kiire soojenemine jätkub.
Eelmine aasta oli 2016. kõrval mõõtmisajaloo palavaim (1)
2015. aastale järgnenud kuus aastat on olnud kõigi aegade registreerituist palavaimad, samuti 20 aastat viimasest 21-st, seisab Copernicuse kliimamuutuse teenistuse (C3S) raportis.
Eelmise aasta rekord – keskmine temperatuur ületas tööstuseelse taseme 1,25 kraadi võrra – on seda murettekitavam, et tuli periooditi esineva loodusliku kliimanähtuse El Niño abita.
2016. aastal lisas El Niño NASA ja Briti meteoroloogiaameti andmetel keskmisele kaks kümnendikku kraadi.
«On täiesti selge, et El Niño ja La Niña mõjuta aastasele temperatuurile oleks 2020. aasta mõõtmisajaloo kõige soojem,» ütles Oaklandi Breakthrough instituudi kliima- ja energiaosakonna juhataja Zeke Hausfather.
Iga kahe kuni seitsme aasta tagant esinev El Niño seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, mis võib tuua kaasa maakera temperatuuri tõusu. La Niñal, mis on praegu just tekkimas, on vastupidine – jahutav mõju.
«2020. aasta tõuseb esile erakordselt soojana,» tõdes C3S-i direktor Carlo Buontempo.
«See tuletab meile taas meelde, et kiiresti on vaja ambitsioonikaid emissioonikärpeid hoidmaks ära kliima ebasoodne mõju tulevikus,» rõhutas ta.
Maailma riigid andsid 2015. aastal lubaduse hoida maakera soojenemine alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi tööstuseelse tasemega võrreldes. ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on rõhutanud, et 1,5 on ohutum piir.
Seni on maakera temperatuur tõusnud pisut üle ühe kraadi, kuid laastavad põuad, kuumalained, üleujutusi põhjustavad vihmad ja supertormid on sagenenud.
2020. aastal näiteks Atlandi ookeanil rekordarv torme, nii et Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil (WMO) jäi neile nime andmiseks ladina tähestikust puudu.
Mõnes piirkonnas oli soojenemine ülemaailmsest keskmisest suurem, näitavad Copernicuse satelliidiandmed.
Euroopa keskmine pinnatemperatuur tõusis 2020. aastal 2,2 kraadi üle tööstuseelse taseme. Eelmise rekordaasta, 2019. aastaga võrreldes oli tõus pool kraadi.
Arktilistel aladel oli soojenemine veelgi märgatavam. Põhja-Siberis ja mõnes Arktika osas kerkis temperatuur 7 kraadi üle 19. sajandi keskpaiga taseme.