N, 9.02.2023

2020 oli Brasiilia Amazonase vihmametsadele kurb aasta

2020 oli Brasiilia Amazonase vihmametsadele kurb aasta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Amazonase vihmametsa raadamine Brasiilias.
Amazonase vihmametsa raadamine Brasiilias. Foto: Reuters / Scanpix

Raadamine hävitas eelmisel aastal Brasiilia Amazonase vihmametsadest iga minutiga rohkem kui kahe jalgpalliväljaku suuruse ala, selgus reedel avaldatud valitsuse andmetest.

Riikliku kosmoseuuringute instituudi (INPE) teatel hävis 2020. aastal metsatustamise tagajärjel 8426 ruutkilomeetrit Amazonase vihmametsi.

INPE kasutab DETERi seireprogrammi, mis analüüsib satelliitfotosid, et selgitada välja igal kuul tekitatud kahju.

Tegu oli Brasiilia vihmametsade jaoks teise kõige hullema aastaga alates 2015. aastast, mil programm käivitati.

Rohkem hävis metsa vaid 2019. aastal, mil see ulatus 9178 ruutkilomeetrini.

Keskkonnaaktivistid toonitasid, et need olid kaks esimest aastat, mil ametis on olnud paremäärmuslik president Jair Bolsonaro, kes avas vihmametsad põllumajandusele ja kaevandamisele.

«Bolsonaro valitsuse kaks aastat on kaks DETERi programmis salvestatud kõige hullemat (metsatustamise) aastat,» ütles Marcio Astrini keskkonnakaitse vabaühenduste katusorganisatsioonist Brasiilia Kliimavaatlus.

«See pole kokkusattumus. See on praeguse valitsuse keskkonda hävitava poliitika tulemus,» ütles ta avalduses.

INPE-l on lisaks ka teine satelliidipõhine seireprogramm PRODES, mis analüüsib metsatustamist korra aastas ning üksikasjalikumalt.

Selle novembris avaldatud analüüsi tulemused olid veelgi murettekitavamad:  analüüsi andmeil kasvas metsatustamine 12 kuu jooksul kuni 2020. aasta augustini 9,5 protsenti, hävitades 11 088 ruutkilomeetrit Brasiilia Amazonasest, mis on Jamaicast suurem ala.

Brasiilia on maailma suurim veiseliha ja sojaubade eksportija ning riigi vihmametsade hävitamise taga on peamiselt põllumehed, loomakasvatajad ja maadega kauplejad, kes raadavad buldooseritega metsi ja panevad need põlema, et teha ruumi põllukultuuridele ja karjamaadele.

Selle tulemusel on kasvanud ka metsatulekahjude arv.

Brasiilia Amazonase tulekahjude arv kasvas mullu 16 protsenti, kokku toimus Amazonases 103 000 metsatulekahju.

Tulekahjud laastasid mullu tõsiselt ka Pantanali märgala. See on bioloogiliselt väga rikas piirkond, millest mullu hävis leekides hinnanguliselt veerand.

Märksõnad
Tagasi üles