/nginx/o/2020/03/10/12999627t1h2084.jpg)
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell võttis neljapäeval Brüsselis vastu Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu, kellega proovitakse soojendada Türgi-Euroopa suhteid.
Türgi välisminister on Brüsselis EL-iga suhteid silumas
Çavuşoğlu sõnul on ta Brüsselis, et valmistada ette Euroopa Liidu liidrite Ursula von der Leyeni ja Charles Micheli visiiti Türki, kuhu nad kutsus president Recep Tayyip Erdoğan.
«On väga oluline luua positiivne õhkkond ja päevakord, kuid et see oleks kestev, vajab see konkreetseid samme mõlemalt poolelt,» ütles ta enne Borrelliga kohtumist.
Pinged Türgi ja Euroopa Liidu vahel tõusid haripunkti läinud suvel, kui Ankara saatis sõjalaevadest saadetud uurimisaluse otsima maagaasi vaidlusalustest vetest, mida peavad enda omaks ka Kreeka ja Küpros.
Pärast seda, kui Türgi uurimislaeva Oruç Reis novembris tagasi kutsus ja Brüssel teatas detsembris plaanist koostada Türgi suhtes sanktsioonide nimekirja, on mõlemad pooled oma retoorikat tagasi tõmmanud.
Tähtsa sammuna nõustusid Türgi ja Kreeka pidama 25. jaanuaril Istanbulis kõnelusi merealade üle, jätkates konsultatsioone, mis katkesid 2016. aastal
Erdoğan on öelnud nii von der Leyenile kui Saksamaa kantslerile Angela Merkelile, et Ankara tahab suhetes Euroopa Liiduga pöörata uue lehekülje.
Euroopa Liit on teatanud, et ehkki Türgist tulevad signaalid on positiivsed, peab Ankara neid toetama konkreetsete faktide ja sammudega.
EL-i ja Türgi vahel on ka teisi tüliõunu, näiteks Ankara roll Süüria, Liibüa ja Mägi-Karabahhi konfliktis.
Türgi jaoks on halb märk see, et Euroopa Liidu liidrid andsid Borrellile ülesandeks tulla enne märtsis peetavat kohtumist välja variantidega karmimateks karistusteks Türgile, kui viimane «ühepoolseid samme ja provokatsioone jätkab».
Survet Türgi karistamiseks avaldavad eelkõige Prantsusmaa, Kreeka ja Küpros, samas kui näiteks Saksamaa soosib diplomaatilisemat lähenemist.
Paljud tahavad hoida Ankaraga sõbralikke suhteid, kuna EL sõltub Süüria pagulaste blokist eemal hoidmisel endiselt 2016. aastal Türgiga sõlmitud leppest.
Çavuşoğlu ütles, et arutab Borrelliga selle leppe uuendamist, aga ka mitmepoolse konverentsi korraldamist Ida-Vahemere küsimuses.
Samuti võtab ta teemaks kaks Ankara kauaaegset nõudmist: viisavaba reisimine Euroopa Liitu ja kahepoolse tolliliidu kaasajastamine.