/nginx/o/2009/01/20/120261t1hdfd5.jpg)
Soome peaks põhjanaabrite väliskaubandus- ja arenguministri Paavo Väyryneni sõnul säilitama enda kui neutraalse Põhjala riigi mainet rahvusvahelisel areenil, et eristuda naabritest ja euroliidu partneritest ning olla oma eesmärkide saavutamisel edukam.
Keskusta erakonna juhtfiguuride hulka kuuluv poliitik tõdes ajalehes
, et riigi kuvandit mõjutavad nii majanduslik ja ühiskondlik areng kui ka rahvusvaheline koostöö ning seejuures on suur tähtsus sellel, millega ennast samastatakse.
Soome on nüüd sattunud ohtu, et seda võidakse hakata nägema mitte kõige idapoolsema Põhjamaa, vaid hoopis põhjapoolseima Balti riigina, ning samastama «uut tüüpi ääreriigipoliitikaga, mida need ja Poola ajavad ning Rootsi samuti mingil põhjusel toetab», kirjutas minister.
Euroopa Liiduga liitumise järel loobusid soomlased tema sõnul oma traditsioonilise neutraliteedi rõhutamisest, samuti on tagaplaanile jäänud põhjamaalisus, sest suur osa kunagise Põhjala koostöö sisust on läinud ühenduses laiemate foorumite alla. Lisaks on tõstnud häält NATOga liitumise pooldajad.
Väyryneni arvates oleks aga siiski soomlastele parem määratleda ennast, nagu kogu eelnevagi iseseisvusaja vältel, just erapooletuse ja põhjamaalisusega ning eristuda selle abil ülejäänud Euroopa Liidust, mille liikmete arv kasvab ja piirid kaugenevad nii geograafiliselt kui ka ühiskondliku arengu võrdluses.
Soomele oleks sellisest eristumisest ministri sõnul kasu näiteks tema enda juhitavas väliskaubanduse valdkonnas. Kaubandus- ja arengupoliitikas on küll euroliidu kuvand üldiselt positiivne, kuid seda märgistava suurte liikmesmaade NATOsse kuulumine ja koloniaalisanda minevik, tõdes Väyrynen.