Koroonaviirused muteeruvad juhuslikult ja mitmel viisil

Meditsiinitöötaja Itaalia Celio sõjaväehaigla keemiaanalüüsi laboris. Foto: ZUMAPRESS.com / Scanpix

Mitme uue ning veelgi nakkavama koroonaviiruse SARS-CoV-2 tüve ilmumine valmistab muret nii valitsustele kui ka teadlastele.

Nagu kõik viirused on ka SARS-CoV-2 pidevas mutatsioonitsüklis. Enamus mutatsioonidest on ohutud, kuid hiljuti on Suurbritannias, Lõuna-Aafrikas ja Brasiilias tekkinud uued, ohtlikud tüved.

Berni ülikooli epidemioloogi Emma Hodcrofti sõnul on suure levikuga viirusel enim võimalusi imelikkesse olukordadesse sattuda ja areneda. «Kui me hoiame nakatumised madalal, piirame me sisuliselt viiruse mänguväljakut,» ütles ta.

Londoni Imperial College'i viroloog Wendy Barclay teatas, et mutatsioonid on mitmesuguste faktorite kogusumma. 

«See on kombinatsioon viiruse levikust ja tema keskkonnast, mida rohkem täringut veeretatakse seda erinevamad tulemused tekivad.»

Lõuna-Aafrikas ja Brasiilias olid endistel nakatunutel juba antikehad tekkinud, kui mutatsioon tekkis.

Teised eksperdid kahtlevad, kas immuunsusel on praeguste mutatsioonidega seost.

Pariisi Pasteuri instituudi viroloogi Björn Meyeri sõnul on tõenäolisem, et iga mutatsioon tekkis üksikus inimeses ning levis sealt edasi.

Kuigi Covid-19-l on enamasti vaid kümme päeva aega inimese nakatamiseks enne, kui keha ta eemaldab, on uuringud näidanud, et mõnel juhul kannavad patsiendid seda mitmeid nädalaid. See annab mutatsioonide tekkeks suurema võimaluse.

«Kui immuunsüsteem avaldab viirusele kauem survet, on viirus sunnitud muteeruma,» ütles Meyer.

Tema sõnul on võimalik, et nakkavam tüvi areneb pandeemia lõpupoole, kui enamuse inimeste immuunsüsteemid on kaitstud.

Prantsusmaa Meditsiiiniakadeemia teatas, et Lõuna-Aafrika tüvi «võib olla viiruse replikatsiooni tulemus, mis on HIV haigete seas intensiivsem ja kauakestvam».

Praeguste sanitaar- ja vahemaameetmete ning vaktsiinidega on viirus «valikulise surve» all ning ilmselt muutub nakkavamaks, kuid mitte tugevamaks.

Washingtoni ülikooli bioloog Carl Bergstrom kirjutas Twitteris, et «kuna juhtumite arv tõuseb eksponentsiaalselt on võimalik, et meie radarile ilmuvad uued tüved, mis on sügisel tekkinud ning talve levima hakanud».