:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2021/01/26/13596596t1hd05b.jpg)
Venemaal ja ka mujal tuldi möödunud nädalavahetusel tänavatele, et avaldada toetust vahistatud opositsiooniliidrile Aleksei Navalnõile. «Välispanoraam» võttis sündmused luubi alla.
Külas oli Tallinnas toimunud toetusaktsiooni üks korraldajaid, kodanikuaktivist Sergei Metlev. «Välispanoraami» saatejuht on Martin Kutti.
Metlev märkis, et Tallinnas möödunud nädalavahetusel korraldatud meeleavalduse idee pärines Eestisse kolinud Vene kodanikelt, kes Navalnõid isiklikult tunnevad. Osalejate arv ületas aga korraldajate ootusi, kuna varem Eestis Venemaa poliitvangide toetuseks korraldatud aktsioonid näitasid, et oodata võiks 50 või heal juhul 100 inimest. Lõpuks kogunes laupäeval Tallinnas Navalnõi toetuseks umbes 500 inimest.
/nginx/o/2021/01/26/13596579t1h476a.jpg)
Metlevi sõnul ühendas osalejaid esiteks see, et talumatuks peetakse ebaõiglust. Eelkõige viimase kümne aasta jooksul Eestisse kolinud vene inimeste jaoks oligi Metlevi sõnul tegu seadusetuse ja täieliku ebaõigluse vastu astumisega. Eestlaste puhul tõi ta aga välja arusaama sellest, et toetada tuleb Venemaal inimõiguste ja vabaduste eest võitlejaid. «Me oleme ise see riik, kes on pidanud oma vabaduse eest palju seisma,» põhjendas ta.
/nginx/o/2021/01/26/13596732t1h914a.jpg)
Kuigi Navalnõi liitlane Leonid Volkov on kutsunud inimesi üles pühapäeval uuesti tänavatele tulema, siis Eestis ei ole oodata seda, et Venemaaga sünkroonis hakataks uusi meeleavaldusi pidevalt korraldama.
Metlevi sõnul näidati Tallinna meeleavaldusega, et Eestis on palju inimesi, kes on valmis igati toeks olema, kuid muutus peab tulema Venemaalt. «Tuleb arvestada sellega, et Venemaa saatus on venemaalaste enda kätes. Loomulikult saame me aru, et (Vladimir) Putini režiim teeb midagi vastupidist oma seisukohtadele ainult siis, kui neid päris kõvasti survestatakse. Väljaspoolt, Euroopast tulev surve on oluline, sanktsioonid ja nii edasi. Aga seest tulev surve on kõige tähtsam,» sõnas Metlev.
/nginx/o/2021/01/26/13596626t1h1467.jpg)
Venemaal tuli rahvas möödunud laupäeval tänavatele kokku 102 linnas, mujal maailmas veel rohkem kui 40 linnas. Osalejaid oli kümneid tuhandeid ja Venemaal peeti kinni üle 3500 inimese. Metlevi sõnul näitab see liikumise mastaapi ja ütleb nii mõndagi ka Venemaa olukorra kohta: «On näha, et Navalnõi ümber on koondunud veel erinevat pahameelt, mis vene inimesi iga päev nende olmelises elus jälitab ja mille juured on muidugi poliitilises süsteemis.»
Kuigi meeleavaldused on Putini surve alla pannud, juhtis Metlev tähelepanu sellele, et Putini toetusbaas on väljaspool suurlinnasid endiselt tugev nende seas, keda võib üldistatult nimetada Nõukogude elukogemusega mitte Sankt Peterburi või Moskva elanikeks. «Tuleb arvestada sellega, et Putinil on päris lojaalne toetajaskond igasugustes riigistruktuurides ja eliidi seas. Seega ma pigem panustaks, et kriitilised hetked tulevad siiski 2024, kui on presidendivalimised. Me ei tea, mis selleks hetkeks saab Navalnõist ja Venemaa ühiskonnast ning majandusest.»
Noored pööravad Putinile selja
Samas märkis Metlev tähelepanu sellele, et sisemine pinge ja hirm Venemaa juhtkonnas kasvab, sest noorte takistamiseks püüti kasutada vägagi Nõukogude Liidule omaseid survemeetodeid.
«Ülikoolides tehti erakorralisi õppepäevi laupäeval. Koolide juhtkondadele anti käsk saata lapsevanematele sõnumeid, et pange lapsed luku taha. Ähvardati just neid, kes kutsusid noori protestima. On tunne, et FSB sotsioloogilised uurimused, mis pidid olema väga täpsed, ütlevad, et piltlikult öeldes 35-aastased ja nooremad venemaalased on Putinile täielikult selga pööramas.»
/nginx/o/2021/01/26/13596704t1hb7c9.jpg)
Kuigi noored võivad olla Putinile selga pööramas, siis Metlevi sõnul toodab mingil määral järelkasvu ka Putini režiim. Seda läbi erinevate noorteorganisatsioonide, mis on tihtipeale poolsõjaväelised või sõjaväelised. Nende kõrval on olemas ka Suure Isamaasõjaga seotud patriootlikud ühingud ja Ühtse Venemaa noorteorganisatsioonid üle riigi. «Kui me vaatame siiski demograafilist sisu, siis ma usun, et Moskvas, Peterburis või isegi Jekaterinburgis üles kasvanud noor sinna vaevalt astub. Nad apelleerivad vaesematele regioonidele.»
Tema hinnangul on praegu vara öelda, et ühiskonnal oleks Putinist küllalt saanud. «Kõik indikaatorid ütlevad, et see võim on tugev, tal on väga palju ressurssi ja tal on riigis veel teatavat moraalset autoriteeti. Samas me saame aru, et Vene eliidi, Putini lähikonna lävepaku juurde on astunud kole vaim, mille nimi on Suur Muutus,» sõnas Metlev.
Samas usub ta, et Venemaa võimalik demokratiseerumine hakkab toimima mingi teise loogika järgi ja saab olema pikaajaline. «See tamm, mis hoiab veemassi kinni, on endiselt võimas, aga vett on järjest rohkem juurde tulemas.»
Töölised pole tänaval
Valgevenes pärast eelmise aasta augustis võltsitud valimisi puhkenud protestide ajal räägiti sellest, kuidas Putin võib sealset olukorda karta, sest sarnased sündmused võivad kanduda üle ka Venemaale.
Metlev näeb Valgevene ja Venemaa sündmuste vahel sarnasust eelkõige seoses sellega, et mõlemal juhul on eelkõige nooremapoolsed inimesed suuremates linnades sedavõrd tüdinud, et nad on valmis riskima n-ö tükikesega oma heaolust. «Teatud inimestel, kes on valdavalt selle protesti hing, on valdavalt hea töökoht, nad teenivad midagi või siis on nad mõnikord isegi avaliku sektori ametnikud. Neil on, mida kaotada.»
Peamise erisusena tõi ta aga välja selle, et Venemaal ei ole tulnud tänavatele n-ö proletariaat. «Valgevenes olid terved suured vanasti Lukašenka-meelsed tööstused protestimas. Olid streigid. Me nägime tänavatel tõepoolest seda Lukašenka baasi. Tugevad töömehed, tööriietes ja ütlemas: «Ei, me ei taha enam elada selle presidendiga!»» sõnas Metlev.
/nginx/o/2021/01/26/13596706t1h017b.jpg)
Kas aga Aleksei Navalnõi abikaasa Julia Navalnaja võiks tõusta Venemaal samasuguseks opositsiooniliidriks, nagu on Valgevenes Svjatlana Tšihhanovskaja?
Metlev usub, et kui Aleksei Navalnõi peaks vangi mõistetama, oleks tema abikaasa ilmselt tema saadik ja see, kes tema eesmärki edendaks. «Venemaal on kindlasti veel kümneid ja kümneid korruptsiooniuurimusi, mida on võimalik teostada riigi kõrgema juhtkonna suhtes,» märkis ta. Sellises olukorras saaks Metlevi hinnangul öelda, et Navalnõi n-ö lohel on mitu pead ja ühe mahalõikamisest abi ei ole.
/nginx/o/2021/01/26/13596714t1h6bf2.jpg)
Mis saab Navalnõist?
Navalnõi viibib praegu Matrosskaja Tišina eeluurimisvanglas, kohtuistung peaks toimuma 2. veebruaril. Putini režiim peab otsustama, mida opositsionääriga edasi teha.
Metlevi sõnul oleks aga Navalnõile pika vanglakaristuse määramisel või vanglas tema surma põhjustamisel traagilised tagajärjed. Sellist asjade käiku nimetas ta n-ö musta luige sündmuseks, mis kutsuks esile prognoosimatu asjade käigu ja põhjustaks sotsiaalse plahvatuse. «Neist oleks rumal Navalnõiga praegu midagi väga halba teha,» usub Metlev.
Ta märkis veel, et praegu Navalnõiga toimuv on mõjutanud muu hulgas ka Eestis elavate venelaste arvamust Putinist. «Oleme ausad, pikka aega suhtus märkimisväärne osa meie kohalikest venekeelsetest Putinisse neutraalselt või pigem sõbralikult. Tema kuju meeldis inimestele, matšolikkus ja kogu see asi,» sõnas ta. Metlevi hinnangul on see nüüd muutumas ja inimesed on Putinis pettumas. Kui Navalnõiga peaks midagi juhtuma, mõjuks see tema renomeele kahtlemata halvasti.
Putini loss pakub nalja
Metlevi sõnul on kõnekas ka möödunud nädalal Navalnõi fondi avaldatud uurimus Putini lossi kohta. «Putini loss on folkloor. Selle ümber on Vene meedias uued lood, laulud, sketšid ja eriti huvitab vene inimesi see, mis asi on ikkagi akvadiskoteek. See on väga tähtis teema,» heitis ta nalja.
«Võimu üle hakatakse siiralt, südamest nalja viskama ja naerma. Mäletame seda, et Nõukogude Liit hakkas tasapisi lagunema siis, kui (Leonid) Brežnevist hakkasid ilmuma täiesti armetud anekdoodid, mida enne sellisel kujul ei olnud.»
Putini lossi kohta ütles Metlev, et on isegi mõtisklenud selle üle, mida sedavõrd võimsal inimesel veel vaja on. Ta näeb, et Putini loss võib olla koht, kus praegune president võib tahta oma vanaduspõlve veeta. Ettevalmistusena võib näha ka riigiduuma poolt hiljuti vastu võetud seadust, mis annab endistele presidentidele puutumatuse.
«Mul on selline arusaamine, et Putini eliit ja kõik, mis teda ümbritseb, on ikkagi kollektiivne looming. Seal on julgeolekuorganid, oligarhid ja igasugused ringkonnad, kelle jaoks Putin on ühendav figuur, moderaator ja kogu selle n-ö kassa kooshoidja. Kui me kujutame ette, mis on Putini pikem plaan, siis kui ta hakkab vananema ja põduraks muutuma ning see kollektiivne süsteem hakkab otsima uut inimest – sest igal presidendil on füsioloogilised piirangud – siis ta saabki sinna minna ja elada oma poolsaarel ilusat kaitstud elu. Lootusega, et süsteem jätkub samamoodi ja tema on kaitse all.»