Rootsis algas kohus Estonia vraki filmijate üle

Parvlaev Estonia sadamas. Foto: Ly Menov

Rootsis algas täna kohus kahe filmitegija üle, keda süüdistatakse hauarahu rikkumises seoses parvlaev Estonia vraki filmimisega. 

Võttegrupp saatis vraki juurde kaugjuhitava sukelaparaadi, filmides dokumentaali, mis näitas laeva keres suurt auku ning heitis uut kahtlust laevahuku ametliku uurimise järeldustele. 

Rootsi, Eesti ja Soome otsustasid 1995. aastal kuulutada laevahukupaiga hauapaigaks, mille häirimine on keelatud. 

Dokumentaalfilmi režissöör ja süvamereanalüütik viibisid laeval, kui allveerobotid saadeti 2019. aasta septembris vraki juurde. Süüdimõistmisel ootab neid rahatrahv või kuni kaheaastane vangistus. 

Filmitegijate avastused vallandasid üleskutsed laevahuku põhjuste uueks uurimiseks, detsembris teatas Rootsi, et kavatseb muuta seadust, et võimaldada vraki uut uurimist. 

Aastal 1995 kehtestasid Rootsi, Eesti ja Soome valitsus kokkuleppega katastroofi piirkonnas hauarahu, millega keelati oma kodanikele vrakile sukeldumine. 

Mullu septembris avaldati dokumentaalfilm, kus allveerobotitega filmitud kaadritelt on näha laeva keres seniavastamata neljameetrist auku.

Aastate jooksul on levinud mitmesuguseid vandenõuteooriaid, millest ükski pole kinnitust leidnud. Muu hulgas on käidud välja teooriaid kokkupõrkest teise laevaga, aga ka organiseeritud kuritegevusest ja plahvatusest laeva pardal.

Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi. Katastroofis sai surma 852 inimest, eluga pääses 137 pardalolijat.

See oli kõige hullem rahuaegne laevakatastroof Euroopa vetes ja ohvriterohkeim Euroopa laeva hõlmav laevahukk alates Titanicu uppumisest 1912. aastal.