/nginx/o/2021/01/30/13603573t1h813f.jpg)
Euroopa Liit kinnitas reedel, et ei ole käivitanud Brexiti leppes sisalduvat mehhanismi vaktsiiniekspordi kontrollimiseks Põhja-Iirimaale, kui London oli selle üle sügavat muret avaldanud.
EL ei peata Põhja-Iirimaa Brexiti tingimusi seoses vaktsiiniekspordiga
«Meetme lõpliku viimistlemise protsessis tagab (Euroopa) Komisjon, et see Iirimaa / Põhja-Iirimaa protokolli ei puudutaks,» on öeldud komisjoni avalduses.
«Komisjon ei käivita kaitseklauslit», mis oleks võimaldanud blokil kehtestada kontrolli ekspordi üle EList Põhja-Iirimaale, lisati selles.
Downing Street teatas varem, et peaminister Boris Johnson oli väljendanud Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile sügavat muret seoses Brüsseli arvatava otsusega peatada osana vaktsiiniekspordi kontrolliskeemist osaliselt Brexiti-leppe tingimused.
Leyen ja Johnsoni telefonikõne leevendas mõnevõrra juba tekkivaid pingeid.
«Me leppisime põhimõtteliselt kokku, et mingeid piiranguid lepingulisi kohustusi täitvate ettevõtete vatsiiniekspordile ei tohi olla,» on öeldud von der Leyeni avalduses.
Brexiti-leppe Põhja-Iiri protokoll lubab kaupade liikumist ELi liikme Iirimaa ja Suurbritannia koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaa vahel ilma tollikontrolli vajaduseta piiril.
Protokolli artikli 16 kohaselt on mõlemal poolel õigus peatada tingimused konkreetsete kaupade osas ühepoolselt, kui leping toob kaasa «tõsiseid majanduslikke, ühiskondlikke või keskkonnaraskusi, mis võivad osutuda püsivaiks».
EL teatas reedel karmimatest reeglitest bloki piires toodetud Covid-19 vaktsiini ekspordile, mis võib tabada ka tarneid riikidele nagu Suurbritannia. See samm on ajendatud kartusest, et AstraZenecaga kokku lepitud vaktsiinitarned lähevad hoopis mujale.
Meedet saab kasutada tarnete blokeerimiseks paljudesse ELi mittekuuluvatesse riikidesse ja tagada, et igasugune EL-is tegutsev eksportiv ettevõte esitab esmalt oma kava riigi võimudele.
EL taunis sel nädalal AstaZeneca käitumist, kui firma ütles, et esimeste tarnetega saab ühendus lubatud 80 miljoni doosi asemel 31 miljonit. Brüssel väitis, et AstraZeneca saadab jaanuarist märtsini tegelikult veelgi vähem ehk 31 miljonit annust, ning liikmesmaad hakkasid nurisema.
Euroopa Komisjon on mures, et Euroopale mõeldud doosid on võidud kontinendil asuvast AstraZeneca tootmisüksusest olla suunatud ÜKsse, kus asuvad kaks ülejäänud tehast.
EL soovib saada vaktsiini ka kahest Suurbritannias asuvast tehasest.
«Suurbritannial on seaduslikult siduvad lepingud vaktsiinitootjatega ning ta ei eelda, et EL sõbra ja liitlasena teeks midagi nende lepete täitmise takistamiseks,» märkis Briti valitsus.
AstraZeneca tegevjuht Pascal Soriot ütles sel nädalal Saksa ajalehele Die Welt, et ÜK valitsus aitas luua vaktsiini, mis töötati välja koos Oxfordi ülikooliga, ning allkirjastas oma lepingu kolm kuud enne ELi. Soriot märkis, et Briti lepingu kohaselt peab ÜK-s toodetud vaktsiin minema esmalt ÜK-sse.
Et sarnaseid vaidlusi edaspidi ära hoida ja hajutada kartusi, et vaktsiin võidakse mujale suunata, otsustas Euroopa Komisjon võtta tarvitusele meetmed ekspordikontrolli reeglite karmistamiseks ELis toodetud vaktsiini osas. Vaktsiiniekspordi läbipaistvusmehhanismi rakendatakse vähemalt märtsi lõpuni.