/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/27/12899457t1hc38a.jpg)
Endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam vahendas, et Josep Borrelli visiit Moskvasse lõppes ühtse Euroopa Liidu välispoliitika jaoks katastroofiga. Seda nii poliitilises kui ka moraalses mõttes.
«Olen nõus Urmas Paetiga, et asi pole niivõrd Borrelli isiklikus algatuses või huvis Moskvasse minna, vaid selle taga võib tunda mitmete EL suuremate liikmesriikide huvi ja toetust. Tegemist on katsega hakata ehitama pragmaatilist silda, et saada üle rohkem kui kuue-aastasest vastasseisust, mille põhjustas Putini režiimi agressioon Ukraina vastu ning Krimmi annekteerimine,» sõnas Kelam.
«Ometi ei võta see isiklikku konkreetset vastutust Euroopa Komisjoni asepresidendilt ja liidu ühtse välispoliitika kõrgelt esindajalt,» ütles Kelam, kelle sõnul läks Borrell Moskvasse ignoreerides mitme liikmesriigi hoiatusi. «Ta ignoreeris ka ettepanekuid seostada visiit konkreetsete tingimustega Aleksei Navalnõi vabastamiseks ning meeleavaldajate represseerimise lõpetamiseks. Borrell ei esindanud Moskvas EL ühtset seisukohta, ta levitas Lavrovi kõrval seistes valeinfot nagu poleks liikmesriikidest keegi veel nõudnud uute sanktsioonide kehtestamist,» ütles Kelam.
«Ta piirdus tavapärase verbaalse mure väljendamisega Vene opositsiooni juhi saatuse üle ega maininud Moskva vastutust Ukraina terviklikkuse taastamisel. Selle asemel pidi ta kuulma Vene välisministri alandavaid väiteid Euroopa Liidust kui ebausaldusväärsest partnerist,» sõnas Kelam ja lisas, et Venemaa tegelikku suhtumist Euroopa Liitu väljendas kolme liikmesriigi diplomaatide väljasaatmine, keda süüdistati osavõtus Navalnõi toetajate protestis.
Riho Terrase algatus oli esmaspäeva Euronewsi õhtuse saate esimene uudis. Seda kummalisem on kodumaal kuulda valdavalt «elukogenud» diplomaatilist skeptitsismi.
Endise Euroopa Parlamendi liikme sõnul on mõistetav, miks Riho Terras, Eesti saadik Euroopa Rahvapartei grupis, nädalavahetusel Borrelli tagasiastumise nõudele allkirjade kogumist alustas.
«Esmaspäevaks, 8. veebruariks oli Terras saanud üle 80 toetusallkirja – üle 10 protsendi Europarlamendi liikmeist. Silmapaistev saavutus uuelt Eesti esindajalt. Tema algatus oli esmaspäeva Euronewsi õhtuse saate esimene uudis. Seda kummalisem on kodumaal kuulda valdavalt «elukogenud» diplomaatilist skeptitsismi - ettepanek olevat justnagu teostamatu või siis samastuvat terve Euroopa Komisjoni tagasiastumise nõudega,» imestas Kelam, kelle sõnutsi jääb mulje, justkui Terrase ettevõtmises tahetakse näha poliitiliselt kogenematut ratsarünnakut EL institutsioonide vastu.
Kelam jääb eriarvamusele: «Kui oleksin endiselt Euroopa Rahvapartei grupi liige, käituksin samamoodi. Euroopa Liidu avalik lüüasaamine rahvusvahelise agressori ja oponentide mõrvamisega tegeleva partneri peakorteris õõnestas rängalt liidu usaldusväärsust ning pani kahtlema selles kuivõrd tõsiselt ametlikus Brüsselis võetakse inimõiguste ja kodanikuväärikuse eest seisjate julma mahasurumist».
«Kriitikud seejuures ei võta vaevaks näha institutsionaalset erinevust valitsuste, Euroopa Komisjoni ning parlamendiliikmete vahel. Just rahvaesindajad on oma käitumises ja algatustes vabad ning otse kutsutud väljendama miljonite kodanike suhtumist sellistesse dramaatilistesse sündmustesse. Europarlamendi liikmete taolised algatused on tüüpiline poliitiline surveavaldus muudele insitutsioonidele, et juhtumisse suhtuda tavapärasest tõsisemalt. Ja Borrellile on survet vaja – kui ta oleks valmis näkku vaatama oma läbikukkumisele, astuks ta ise tagasi.»
«Parlamendiliikmed teevad oma protestide ja avaldustega sama mida lugematud poliitilised protestijad - neile pole ju tagatud, et protesti nõudeid kohemaid rahuldatakse,» selgitas Kelam, kelle sõnul ei muuda see demonstratsiooni mõttetuks. «Kuid kui piisavalt suur hulk rahvaesindajaid astub välja tavalisest rutiinist, kasvab jõuliselt surve protesti objektile. Vähemasti võib loota, et pärast EL välispoliitika sellist katastroofi loobutakse katsetest taastada agressorriigiga normaalseid suhteid enne agressiooni lõpetamist.»
Borrellile on survet vaja – kui ta oleks valmis näkku vaatama oma läbikukkumisele, astuks ta ise tagasi.
«Riho Terrase ja tema kolleegide initsiatiiv on tunnustustväärt panus sellise eesmärgi saavutamiseks. Demokraatias ei välista eri vahendid tingimata üksteist, vaid suunatuna ühise eesmärgi poole loovad tugevama ja laiema baasi selle saavutamisele. Tänu arvukate eurosaadikute protestidele toimub teisipäeval Europarlamendis Borrelli visiidi arutelu - kaks nädalat varem kui Borrelli poolt EL välisministritele lubatud aruanne,» nentis Kelam.