Inimõiguslased kutsusid USA-d loobuma süüdistustest Assange'i vastu

WikiLeaksi asutaja Julian Assange. Foto: Reuters / Scanpix

Inimõigusorganisatsioonid kutsusid USA uut administratsiooni loobuma süüdistustest WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vastu.

Washingtonil on reedeni aega vaidlustada Briti kohtu otsus teda Ühendriikidele mitte välja anda.

Kakskümmend neli organisatsiooni, nende seas Human Rights Watch, Amnesty International USA ja Piirideta Ajakirjanikud kirjutasid avaliku kirja, milles nõudsid USA justiitsministeeriumilt suunamuutust.

«Suurte uudisteväljaannete ajakirjanikud räägivad regulaarselt allikatega, küsivad selgitusi või rohkem dokumente, ning saavad ja avalikustavad dokumente, mida valitsus peab salajaseks,» ütlesid kirja autorid. 

Assange'i juhtum võib kriminaliseerida sellise tavalise ajakirjandusliku tegevuse, märkisid nad.

USA prokurörid on esitanud 49-aastasele austraallasele 18 süüdistust spionaažis ja arvutikuritegudes seoses 2010. aastal WikiLeaksis avaldatud 500 000 saladokumendiga, mis puudutasid USA sõjategevust Afganistanis ja Iraagis. Süüdimõistmise korral ootaks teda kuni 175-aastane vanglakaristus.

2010. aastal, kui Joe Biden oli USA asepresident, nimetas ta Assange'i «kõrgtehnoloogiliseks terroristiks», kes seadis inimelusid ohtu.

Eelmisel kuul ei nõustunud Londoni kohtunik USA taotlusega anda Assange välja, kuid keeldus ka tema vabastamisest kautsjoni vastu, kuni USA justiitsministeerium võib esitada otsusele apellatsiooni.