/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/26/97735t1h58e4.jpg)
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tunnistas täna pärast Vene gaasitarnete taastumist läbi Ukraina, et on sügavalt pettunud selles, kuidas mõlema riigi juhtkond läbirääkimiste käigus saavutatud kokkeleppeid ei täitnud.
Barroso pettus Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste meetodites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütlen teile otse: ma olen väga pettunud selles, kuidas nende riikide juhtkonnad läbi rääkisid,» ütles Barroso Brüsselis antud pressikonverentsil.
Tema sõnul juhtus korduvalt, et Moskvast või Kiievist laekus info, mille kohaselt olevat kokkulepe gaasitarnete jätkumise suhtes saavutatud, kuid järgmisel päeval või mõnikord isegi juba samal päeval selgus, et reaalsuses ei muutunud midagi.
«Kui allkirjastada leping või kui isegi mitte kirjutada, vaid ainult anda oma sõna, siis sellele peavad järgnema tagajärjed,» rääkis Barroso. «Selle kriisi jooksul aga juhtus korduvalt, et nii Vene kui Ukraina juhtkond teatas meile kokkuleppest, kuid midagi ei järgnenud.»
«Olen osalenud paljudes läbirääkimistes, ka Aafrikas, aga see oli minu elus esimest korda, kui lepinguid ei täidetud süstemaatiliselt. See oli uskumatu!» tunnistas Barroso emotsionaalselt.
«See oli kogemus, mida ma varem pole kogenud. Usun, et liikmesriigid võtavad sellest õppust,» märkis Euroopa Komisjoni president, kes enda sõnul pidas gaasikriisi ajal Venemaa ja Ukraina ning ka mõne teise Euroopa riigi juhiga kokku üle kolmekümne telefonikõne.
Venemaa ja Ukraina selline käitumine mõjub väga negatiivselt nende usaldusväärsusele, kinnitas Barroso ja lubas, et ehkki EL jätkab mõlemaga suhteid, kuna nad on «olulised partnerid», siis lõppev kriis mõjutas edaspidiseid suhteid kindlasti.