/nginx/o/2021/02/17/13633773t1h2e1c.jpg)
Uus-Meremaa lõpetab kaks aastakümmet kestnud sõjalise kohaloleku Afganistanis ja toob kõik oma sõjaväelased maikuuks koju, teatas kolmapäeval peaminister Jacinda Ardern.
Uus-Meremaa lõpetab sõjalise kohaloleku Afganistanis
Arderni sõnul on Afganistani sisemine rahuprotsess probleemses riigis püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks parim väljavaade, mis tähendab, et Uus-Meremaa kaitseväge pole enam vaja.
«Pärast 20 aastat kohalolekut Afganistanis on nüüd aeg lõpetada lähetamine,» ütles peaminister.
Alates 2001. aastast on Afganistanis teeninud umbes 3500 uus-meremaalast, sealhulgas eriväed, ülesehitusmeeskonnad ja ohvitseride väljaõppe spetsialistid.
«Lähetused Afganistani on olnud meie ajaloo ühed kõige kauakestvamad. Soovin toonitada kümne meie sõjaväelase panust, kes kaotasid oma elu teenistuskohuste täitmisel,» lisas Ardern.
«NATO ei vii oma vägesid Afganistanist välja enne õiget aega,» ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval enne kaitseministrite sellenädalast arutelu.
«Kuigi ükski liitlane ei soovi jääda Afganistani kauemaks kui vaja, ei lahku me enne õiget aega,» lausus Stoltenberg pressikonverentsil.
Alliansi liikmesriikide kaitseministrid kogunevad kolmapäeval ja neljapäeval kõige kõrgema tasemega kohtumisele alates Joe Bideni asumisest USA presidendiks.
Päevakorras tipus on allianssi 9600-pealine missioon Afganistanis, kus Ühendriikide ekspresident Donald Trump sõlmis Talibaniga leppe Ameerika vägede väljatoomiseks.
Missiooni tulevik sõltub sellest, kas Biden peab kinni tähtajast väed maiks välja tuua või jääb paigale ja riskib islamiliikumise vastulöögiga.