/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/02/11/12934984t1hc3fd.jpg)
Õhureostus põhjustas mullu maailma viies suurimas linnas umbes 160 000 enneaegset surma, ehkki õhukvaliteet paranes paiguti koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangute tõttu, teatas neljapäeval keskkonnaühendus.
Greenpeace: suurlinnades suri mullu õhusaaste tõttu 160 000 inimest (5)
India pealinnas New Delhis suri ohtliku peenosakeste saaste tõttu umbes 54 000 inimest, teatas Greenpeace'i Kagu-Aasia haru.
Teisele kohale tuli 40 000 enneaegse surmaga Tokyo ning ülejäänud surmad registreeriti Shanghais, São Paulos ja Méxicos, öeldi raportis, kus uuriti fossiilsete kütuste põletamisel tekkivate mikroosakeste mõju.
«Kui valitsused valivad kivisöe, nafta ja gaasi puhta energia asemel, makstakse selle eest meie tervisega,» ütles Greenpeace India kliimaaktivist Avinash Chanchal.
Kütuse põletamise tagajärjel õhku sattuvaid peenosakesi peetakse tervisele äärmiselt kahjulikuks. Need kahjustavad südant ja kopse ning suurendavad raske astmaataki tõenäosust.
Osa uuringute järgi suurendab peenosakestega kokku puutumine ka tõenäosust surra Covid-19 tagajärjel.
Hoolimata kõrgest surmade arvust on koroonaviiruse piirangud suurlinnade õhkuvaliteeti paiguti ajutiselt parandanud, kuivõrd tänavad on olnud liiklusest tühjad ja tööstused suletud.
Teadlaste sõnul on saaste järsk langus surmasid ilmselt ennetanud, kuid Greenpeace ärgitab valitsusi kiirendama majanduselu taastamisel üleminekut roheenergiale, et saaste langeks jäädavamalt.
«Et meie õhku tõeliselt puhastada, peavad valitsused peatama kivisöejaamade ehitamise, panema kinni olemasolevad kivisöejaamad ning investeerima puhta energia tootmisse, sealhulgas tuule- ja päikeseenergia,» ütles organisatsiooni õhusaasteteadlane Aidan Farrow.