/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/02/19/13638415t1h345c.jpg)
Colombia sõjavägi pani aastatel 2002-2008 toime vähemalt 6400 kohtuvälist tapmist, mida on märgatavalt rohkem varasematest hinnangutest, teatas neljapäeval eritribunal.
Colombia sõjaväge süüdistatakse 6400 kohtuvälises tapmises (1)
2016. aasta rahuleppega loodud kohus uurib kuritegusid ja julmusi, mida soooritati pool sajandit väldanud konfliktis valitsusvägede ja marksistlike Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) sisside vahel.
Tribunali sõnul esitleti ebaseaduslike tapmiste ohvreid kui lahingutes langenuid.
Kuni viimase aastani tunnistas riigi prokuratuur 2249 tsiviilisiku hukkamist 1988. kuni 2014. aastani. Neist enamik pandi toime aastail 2006-2008, kui võimul oli praeguse presidendi Ivan Duque mentor Alvaro Uribe.
Kuigi sõjaväe kõrgem juhtkond on alati süstemaatilist tapmist eitanud, on mõned sõdurid kohtule öelnud, et ülemused avaldasid neile survet, et näidata oma sõjalisi edusamme mässuliste vastu suuremana.
Sel ajal relvajõudusid juhtinud kindral Mario Montoya on kõrgeim sõjaväelane, kes on kohtus tunnistusi andnud.
Kuigi tunnistajad on teda tapmistes süüdistanud, eitab Montoya korralduse andmist tsiviilisikute hukkamiseks.
Kohtuväliste tapmistega seoses on praegu uurimise all 2140 sõjaväelast ehk vähem kui üks protsent kõigist, kes sel ajal relvajõududes teenisid, ütles Montoya advokaat Andres Garzon 2020. aastal AFP-le.
Advokaadi sõnul näitab see, et armeel ei olnud kunagi korraldust selliseid tegusid sooritada.
2018. aastal loodud kohus ei ole veel ühtegi isikut süüdi mõistnud.
Need, kes tunnistavad vastutust ja maksavad ohvritele hüvitist, võivad vanglast pääseda. Neid, kes seda aga ei tee, võib oodata kuni 20-aastane vangistus.
Enamik tapmistest pandi toime riigi loodeosas Antioquia piirkonnas, kus valitsusväed ja parempoolsed poolsõjaväelised üksused pidasid lahinguid vasaksissidega.