Vene eksarhivaar: Raoul Wallenbergist on Moskvas paks toimik

Rootsi välisminister Carl Bildt esineb sõnavõtuga Ungari Rahvusmuuseumis, kus 17. jaanuaril avati Raoul Wallenbergi mälestuseks näitus. Foto: SCANPIX

Endine arhivaar Anatoli Prokopenko lükkas tagasi Vene julgeolekuteenistuse FSB näited, nagu poleks Vene arhiivides mingeid andmeid Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi saatusest.

78-aastane Prokopenko rääkis uudisteagentuurile AP, et nägi aastal 1991 oma silmaga KGB peaarhiivis paksu toimikut, kus oli ka teavet Wallenbergi kohta.

32-aastane Wallenberg jäi kadunuks 1945. aastal, kui Nõukogude armees võttis Budapesti oma kontrolli alla.

Prokopenko sõnul on kaust koostatud krahv Mihhail Tolstoi-Kutuzovi kohta, kes tegi Wallenbergiga koostööd budapestis. Tegemist oli 1917. aastal Venemaalt emigreerunud aadlikuga, kes kandis KGB-le ette kõigist Rootsi diplomaadi tegemistest.

«See materjal on väga huvitav, kuna sealt võib saada selgust Wallenbergi vahistamise põhjuste kohta,» ütles ta.

Prokopenko tunnistas, et sai materjalide silma peale visata vaid mõneks minutiks.

Wallenberg oli Rootsi saadikuks Ungaris Teise maailmasõja ajal. Ta päästis natside käest 20 000 juuti, kirjutades neile välja Rootsi reisidokumente. Lisaks suutis ta veenda natse jätma ellu 70 000 juuti Budapesti getos.

Nõukogude Liit lükkas pikalt tagasi väited sellest, nagu oleks Wallenberg olnud riigi ametivõimude käes vangis. Aastal 1957 väitis Moskva, et Wallenberg suri 1947. aastal vanglas infarkti tagajärjel.

Kuulujuttude järgi püsis Wallenberg elus ja elas erinevate nimede all Nõukogude Lidu vanglates 1980ndateni välja. Nõukogude Liit ja hiljem ka Venemaa on need väited tagasi lükanud.

Prokopenko on ajaloolane ja NSVLi eriarhiivi endine direktor.

Raoul Wallenbergi saatuse kohta tegi järelpärimisi tema poolvend Guy van Dardel. Pärast vallandamist eriarhiivist võttis Prokopenko van Dardeliga ühendust ja soovitas tal võtta ühendust FSB-ga ning rääkida Tolstoi-Kutuzovi toimikust.

Julgeolekuteenistus teatas rootslasele, et sellist toimikut pole olemas. Van Dardel näitas üles järjekindlust ja viitas vestlusele Prokopenkoga ning pärast seda saadeti talle krahvi toimikust paari lehekülje koopiad, kuid Wallenbergi nime seal ei mainitud.

Prokopenko oletusel arvas NSLV, et Wallenbergil omas informatsiooni natside sidemetest Suurbritannia ja USAga.