/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/02/26/13652333t1h8c5c.jpg)
Eritrea sõdurid, kes võitlesid eelmisel aastal Etioopia põhjaosas Tigray piirkonnas, tapsid sadu inimesi, sooritades ilmselt inimsusevastase kuriteo, teatas reedel inimõigusorganisatsioon.
Amnesty: Eritrea sõdurid tapsid mullu Etioopia Tigrays sadu inimesi
Amnesty International rääkis veresaunast eluga pääsenutega ja kasutas satelliidifotosid, et panna kokku pilt veristest sündmustest novembris iidses Axumi linnas, öeldi uues raportis.
«Etioopia ja Eritrea üksused panid toime arvukalt sõjakuritegusid nende pealetungis võtmaks kontrolli Axumi üle,» ütles Deprose Muchena Amnesty Internationalist.
Tema sõnul tapsid Eritrea sõjaväelased süstemaatiliselt ja külmavereliselt sadu tsiviilelanikke, mis on inimsusevastane kuritegu.
Tigray oli lahingutander 2020. aasta novembri alguses, kui Etioopia peaminister Abiy Ahmed teatas sõjalisest operatsioonist liikumise Tigray Rahvavabastusrinne (TPLFi) vastu, süüdistades neid föderaalvägede baaside ründamises.
Ta kuulutas võidu novembri lõpus, kui valitsusmeelsed jõud vallutasid Tigray pealinna Mek'ele.
Tigrays puudub internet ja ligipääs regiooni on alates konflikti puhkemisest olnud keeruline.
Eritrea sõdurite kohalolu on eitanud nii Etioopia keskvalitsus kui Eritrea ise.
Etioopia ja Eritrea olid aastatel 1998–2000 sõjas, kui Etioopia võimukoalitsiooni juhtis TPLF.
Abiy võitis 2019. aastal Nobeli rahupreemia suuresti oma tegevuse eest Etioopia ja Eritrea suhete parandamiseks. Eritrea president Isaias Afwerki ja TPLF on jätkuvalt rivaalid.
19. novembril 2020 haarasid Etioopia ja Eritrea väed kontrolli Axumi üle suuremahulise sõjaoperatsiooni raames, mille käigus tulistati valimatult ja hukkus tsiviilisikuid, teatas Amnesty. Paljud tsiviilisikud pidid oma kodud maha jätma. Amnesty suhtles 41 ellujäänu ja pealtnägijaga.
«Järgnenud üheksa päeva jooksul viisid Eritrea väed läbi tsiviilvara laiaulatusliku rüüstamise ja kohtuväliseid hukkamisi.»
Tunnistajate sõnul olid Eritrea väed lihtsalt tuvastatavad tänu nende sõidukitele, keelele ja traditsioonilistele näoarmidele, samuti kinnitati oma päritolu avalikult.
Kõige rängem vägivallaintsident leidis tunnistuste järgi aset pärast seda, kui väike grupp TPLFi omakaitseväe võitlejaid ründas sõjaväebaasi 28. novembril ning neile maksti kätte nii, et terve linn oli hiljem surnukehi täis.
«Eritrea väed tulid linna ja hakkasid valimatult tapma,» ütles 22-aastane mees, kes tahtis omakaitseväele toitu viia.
Elanike sõnul jooksid Axumis ohvrid oma ründajate eest ära, kui nad maha lasti.
«Ma nägin tänaval paljusid surnud inimesi. Isegi mu onu perekond. Kuus tema perekonnaliiget tapeti. Nii palju inimesi tapeti,» ütles üks 21-aastane kohalik elanik.
Järgmine päev tulistasid sõdurid väidetavalt nende inimeste pihta, kes üritasid surnukehi liigutada.
Ühe mehe sõnul nägi ta sõdureid, kes rivistasid tänaval kuus ohvrit ning tulistasid neid selga tema maja juures.
Amnesty sõnul on see kogunud kokku enam kui 240 ohvri nimed, kuid ohvrite arvu sõltumatult kinnitada ei saadud. Tunnistuste ja asitõendite järgi on tõenäoline, et surma sai sadu.
Kohalike elanike hinnangul maeti pärast veresauna sadu inimesi, suur arv surnukehi põletati.
Satelliidifotod näitavad massihaudu linna kahe kiriku juures.
Axumi pealetungi suhtes on tarvis algatada ÜRO juurdlus. Sõjakuritegude või inimsusevastaste kuritegude eest tuleb süüdlased vastutusele võtta, ohvritele ja lähedastele tuleb tagada reparatsioonid, ütles Muchena, kes kordas ka üleskutset tagada inimõigus-, humanitaar- ja meediaorganisatsioonidele Tigraysse täielik ligipääs.