USA süüdistas Venemaad Navalnõi mürgitamises, kehtestas sanktsioonid

Aleksei Navalnõi vangistati läinud kuul pärast naasmist Moskvasse Saksamaalt, kus ta veetis mitu kuud ravil seoses mürgitamisega, milles ta süüdistab Putinit. Kreml on seotust rünnakuga eitanud. Foto: SIMONOVSKY DISTRICT COURT/via REUTERS/Scanpix

USA kehtestas täna sanktsioonid seitsmele kõrgele Vene ametiisikule, viidates oma luure kinnitusele, et juhtiva Kremli-kriitiku Aleksei Navalnõi mürgitamise taga oli Moskva.

Kooskõlastatult Euroopa Liiduga nõudis USA ühtlasi taas, et vabastataks Navalnõi, kelle kinnipidamine naasmisel Saksamaalt tõi Venemaal tänavaile meelt avaldama kümned tuhanded inimesed. 

«Luurekogukond järeldas suure usaldusväärsusega, et Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajad kasutasid närvimürki Novitšok, et mürgitada 20. augustil 2020 opositsioonijuht Aleksei Navalnõi,» lausus kõrge Ühendriikide ametiisik. 

Ametiisikute sõnul puudutavad meetmed seitset kõrget valitsusametnikku, teiste seas FSB-d 2008. aastast alates juhtinud Aleksandr Bortnikovi. 

Rahandusministeeriumi andmeil nende varad Ühendriikides külmutatakse ning igasugused USA tehingud nendega on karistatavad. Meetmed on sarnased Euroopa Liidu omadega.

EL kehtestas Bortnikovile seoses Navalnõi juhtumiga sanktsioonid oktoobris. 

Teiste USA meetmete sihtmärgiks olevate isikute seas on ka föderaalse karistusameti juht Aleksandr Kalašnikov ja peaprokurör Igor Krasnov, kellele EL kehtestas sanktsioonid teisipäeval. 

Lisaks presidendi administratsiooni aseülem Sergei Kirijenko, kaitseministri asetäitjad Aleksei Krivorutško ja Pavel Popov ning presidendi sisepoliitika direktoraadi ülem Andrei Jarin. 

Ühendriigid piiravad ka eksporti Venemaale. Joe Bideni administratsioonilt on oodata Moskva suhtes karmimat joont, kui ajas tema eelkäija Donald Trump, kes on väljendanud Putini suhtes imetlust.  

«USA valitsus kasutas oma volitusi saatmaks Venemaale selge signaali, et keemiarelvade kasutamisel ja inimõiguste rikkumisel, on rasked tagajärjed,» märkis oma avalduses välisminister Antony Blinken.

«Igasugune keemiarelva kasutamine on lubamatu ja vastuolus rahvusvaheliste normidega,» lisas ta.

Navalnõi kukkus kokku 20. augustil lennul Tomskist Moskvasse, olles käinud toetamas kohalikel valimistel kandideerivaid opositsioonikandidaate. Teda esialgu ravinud Venemaa arstid ütlesid, et nende tehtud analüüsid mingeid mürke ei näidanud. Navalnõi toimetati 22. augustil Berliini, ta viibis koomas ja oli juhitaval  hingamisel.

Saksamaa teatel näitasid toksikoloogilised analüüsid, et 44-aastane Navalnõi mürgitati Nõukogude-aegse närvimürgi Novitšokiga, mida kasutati ka 2018. aastal Inglismaal Salisburys Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre vastu. 

Prantsusmaa ja Rootsi on samuti Saksamaa väiteid kinnitanud. Kreml eitab igasugust seotust mürgitamisega ning süüdistab lääneriikide juhte opositsiooniliidri haigusega seotud desinformatsioonikampaanias.