Kes on sanktsioonide alla läinud Venemaa ametnikud? (4)
2. märts 2021, 16:56
/nginx/o/2021/03/02/13658620t1hce49.jpg)
Euroopa Liit kehtestas eile sanktsioonid Venemaa föderaalse karistusameti juhi Aleksandr Kalašnikovi, Venemaa Juurdluskomitee juhi Aleksandr Bastrõkini, Venemaa peaprokuröri Igor Krasnovi ja rahvuskaardi direktori Viktor Zolotovi suhtes seoses Aleksei Navalnõi vangistamisega.
Tegemist on esimeste üksikisikutega, kelle suhtes rakendatakse sanktsioone detsembris jõustunud EL-i uue inimõigusalase sanktsioonirežiimi alusel. Isikutele kehtestatakse sisenemiskeeld EL-i ja nende varad külmutatakse.
Euroopa Liidu teataja avaldas täna selgituse, milliste ametiisikute suhtes kehtestati sanktsioone ning mis põhjustel seda tehti.
Aleksander Kalašnikov on alates 8. oktoobrist 2019. aastal olnud Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) direktor. Sel ametikohal juhib ta FSINi kogu tegevust ning seega vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.
Aleksei Navalnõi oli Saksamaal ravil eelmise aasta septembrist kuni tänavu jaanuarini, pärast seda, kui teda oli mürgitatud Novitšoki rühma kuuluva toksilise närvimürgiga. FSIN nõudis eelmise aasta 28. detsembril, et Navalnõi ilmuks viivitamatult kriminaalhooldusametniku juurde, sest vastasel juhul ootab teda vanglakaristus pettuse eest mõistetud tingimisi karistuse tingimuste rikkumise eest.
2018. aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus kõnealuse pettuse eest mõistetud karistuse meelevaldseks ja ebaõiglaseks.
17. jaanuaril pidasid FSINi ohvitserid Aleksander Kalašnikovi korraldusel Aleksei Navalnõi pärast Moskva lennujaama saabumist kinni. Aleksei Navalnõi arreteerimine põhineb Himki linnakohtu otsusel, mis omakorda tehti FSINi nõudmisel. FSIN nõudis juba 2020. aasta detsembri lõpus, et kohus asendaks Aleksei Navalnõi tingimisi karistuse vanglakaristusega.
Aleksander Bastrõkin on olnud Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni esimees alates 2011. aasta jaanuarist. Varasemalt oli ta 2010. aasta oktoobrist detsembrini esimehe kohusetäitja.
Ametlikult on komisjoni juht Venemaa president ning esimes juhib komisjoni kogu tegevust. Komisjoni esimehena vastutab Aleksander Bastrõkin inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.
Euroopa Liit leidis, et Aleksander Bastrõkin vastutab komisjoni laialdaste ja süstemaatiliste repressioonikampaaniate eest, mis on suunatud Venemaa opositsiooni vastu, võttes sihtmärgiks ja jälitades selle liikmeid.
29. detsembril 2020. aastal algatas komisjon uurimise seoses Aleksei Navalnõiga, süüdistades teda ulatuslikus pettuses. Muuhulgas avaldas Navalnõi ja teised kriitikud artikleid seoses 2000. aastatel Aleksander Bastrõkini omanduses olnud Tšehhi kinnivarafirmaga LAW Bohemia.
Igor Krasnov on olnud Venemaa Föderatsiooni peaprokurör alates 22. jaanuarist 2020. aastal. Lisaks on ta endine Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni aseesimees.
Peaprokuröri ametikohal kuuluvad tema juhtimise alla Venemaa Föderatsiooni prokuratuurid, eriprokuratuurid ja sõjaväeprokuratuur. Peaprokurörina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meeleavaldajate meelevaldse kinnipidamise eest, ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse ning arvamus- ja väljendusvabaduse õiguse ulatusliku ja süstemaatilise mahasurumise eest.
Enne 23. jaanuari meeleavaldusi hoiatas peaprokuratuur, et osalejad võetakse vastutusele. Lisaks sellele nõudis peaprokuratuur, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning massikommunikatsiooni valdkonna järelevalveteenistus (Roskomnadzor) piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, mis sisaldasid informatsiooni Aleksei Navalnõi pooldajate kavandatud kogunemiste kohta.
29. jaanuaril nõudis peaprokuratuur taas, et Roskomnadzor piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, seekord enne 30. ja 31. jaanuari 2021. aasta Navalnõi pooldajate meeleavaldusi. Internetiettevõtetele (Facebook, TikTok, Twitter, Google, Mail.ru Group) saadeti hoiatused. Samuti teatas peaprokuratuur, et demonstratsioonidel osalejad antakse kohtu alla.
Peaprokuratuur toetas Venemaa Föderaalse Vanglaameti taotlust muuta väidetava pettuse eest Aleksei Navalnõile mõistetud tingimisi karistus vanglakaristuseks.
Viktor Zolotov on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016. aastal. Seega on ta Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem.
Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.
Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril 2021 toimunud Navalnõi pooldajate demonstratsioonid. On teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu.
Meeleavaldusel ründasid julgeolekujõud kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Lisaks pidasid julgeolekujõud meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.
on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016. aastal. Seega on ta Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem.
Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.
Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril 2021 toimunud Navalnõi pooldajate demonstratsioonid. On teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu.
Meeleavaldusel ründasid julgeolekujõud kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Lisaks pidasid julgeolekujõud meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.
