/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/22/680004t1h04db.jpg)
Norra vabandas reedel ehk rahvusvahelisel holokaustipäeval esmakordselt riigi rolli eest juutide küüditamises ja tapmises Teise maailmasõja ajal.
Norra vabandas holokaustis osalemise pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Norralased vahistasid, norralased juhtisid veoautosid ja see toimus Norras,» ütles peaminister Jens Stoltenberg. «Ma leian, et täna on sobilik paluda südamest vabandust selle eest, et see sai Norra pinnal aset leida.»
«Meil on aeg tunnistada, et Norra politseinikud, riigiametnikud ja teised norralased osalesid juutide vahistamises ja deporteerimises,» ütles ta rahvusvahelise holokaustipäeva puhul peetud kõnes.
Riiki natsiokupatsiooni aja juhtinud Vidkun Quislingi nimi on saanud reeturi sünonüümiks. 1942. aastal käskis ta registreeruda Norra 2100 juudil, kellest üle kolmandiku saadeti surmalaagritesse, teised põgenesid Rootsi.
Stoltenberg lisas, et kahjuks on holokaustini viinud sallimatuse ja vihkamise ideed ka tänapäeval levinud.
Norra tunnistas 1998. aastal riigi osalust holokaustis ja maksis konfiskeeritud varade eest Norra juutidele ja juudiorganisatsioonidele 60 miljonit dollarit (umbes 45,5 miljonit eurot) hüvitist.
Ajaloolase Bjarte Brulandi sõnul arvasid norralased selle hetkeni, et vaid sakslased olid süüdi.
«Norralased käitusid sarnaselt Vichy Prantsusmaaga selles mõttes, et nad kehtestasid oma juudivastased seadused, kasutasid oma inimjõude, konfiskeerisid vara ja kiusasid juute taga enne, kui sakslased seda nõudsid,» ütles Uppsala ülikooli ajalooprofessor Paul Levine ja lisas, et vabandus tuli «kohatult» hilja.
Prantsuse president Jacques Chirac vabandas oma riigi süü eest holokaustis 1995. aastal.