USA kaitseministri Leon Panetta sõnul on ta väga mures Pakistani arsti pärast, kelle tema kodumaa võimud vahistasid selle eest, et ta andis ameeriklastele Osama bin Ladeni tabamiseni viinud infot, kirjutab BBC oma veebilehel.
USA kaitseminister muretseb bin Ladeni tabamisega seotud Pakistani arsti pärast
Doktor Shikal Afridit süüdistatakse, et ta juhtis Abbottabadis, kus bin Laden tapeti, USA Luure Keskagentuuri (CIA) programmi. Pakistani võimude hinnangul tuleks tohter anda sõjakohtu alla.
Panetta ütles homme telekanali CBS eetrisse minevas intervjuus, et Afridi vahistamine oli tõeline viga. «Ma olen väga mures selle pärast, mida pakistanlased selle isikuga tegid,» ütles ta. Minister märkis ka, et arst andis bin Ladeni reidi jaoks väga vajalikku infot.
Panetta hinnangul ei olnud Afridi tegevus mingilgi moel Pakistani suhtes riigireetmine. «Tegelikult on Pakistanil ja USA-l ühine võitlus terrorismi vastu ning nende poolt on selline samm kellegi osas, kes aitas terrorismi jahtida, tõeline viga,» sõnas ta.
Doktor Afridi vahistati üsna varsti pärast USA eriväelaste bin Ladeni tapmiseni viinud reidi mullu 2. mail. Pakistani jaoks oli bin Ladeni tabamine nende sõjaväeakadeemia lähedalt heast äärelinnanaabruskonnast häbistav ning nad mõistsid selle kui oma suveräänsuse rikkumise hukka.
Mõnda aega hiljem hakati rääkima, et CIA oli arsti värvanud, et too korraldaks Abbottabadis libavaktsineerimiskampaania. Selle eesmärk oli leida kinnitust bin Ladeni selles asulas viibimisest sellega, et võtta vaktsineerimise käigus inimestelt DNA proove. Pole teada, kas bin Ladeni või mõne tema pereliikme DNA-proov õnnestus saada.
Washingtoni hinnangul tuleks Afridi vabaks lasta ja võiks elada Ühendriikides.
Panetta kordas ka väidet, et Pakistani juhtkonnas pidi olema inimesi, kes teadsid, kus bin Laden varjub, sest tema kodu asus otse nende riigi tippsõjaväeakadeemia kõrval. «Minule isiklikult on alati tundunud, et kellelgi pidi olema mingit aimu selles, mis selles majadekompleksis toimus,» märkis minister. «Ärge unustage, et selle krundi ümber olid 18 jalga kõrged müürid. See oli piirkonna suurim ehitis.»